Parimad õpetajad

Kukupail oli täna väga armas sissekanne oma heade õpetajate auks, kes süstinud armastust keele ja kirjanduse vastu.
Selle peale tahaksin ise ka tunnustavaid sõnu öelda oma eesti keele ja kirjanduse õpetajate kohta.

Pean märkima, et kogu oma teadliku elu olen armastanud lugeda ja kirjutada ja mind on õnnistatud lisaks ka väga heade õpetajatega. Pole vist vaja mainidagi, et eesti keel ja kirjandus olid mu lemmikained.

Mul oli õnn õppida koolis, kus kirjandus oli väga suure au sees.

Mu esimene kirjandusõpetaja oli niivõrd südamlik ja armas inimene, ta oli minust nii kõrgel arvamusel ja alati olin mina see, kes pakkus abi erinevate viktoriinide ja kirjandusalaste päevade ettevalmistamisel, rääkimata sellest, et mu kirjandid olid alailma klassi parimad.

Kord juhtus, et ma vallatusehoos läksin hoogu ja tirisin ühte tüdrukut patsist, oma arust küll mitte pahatahtlikult, aga tüdruk läks kaebama ja surmani on meeles õpetaja pilk, kui ta mind vaatas ja vaikselt ütles:"Sina!? Ma ei oleks Sinust seda iial uskunud..."

Uhhh, see häbi on mul siiani meeles ja mul oli nii kohutav tunne, et üks mu lemmikõpetajaid pidi minus niimoodi pettuma...

Keskkoolis tuli meile uus noor kirjandusõpetaja, kellega läks olukord kaunis teravaks, sest millegipärast mina, kes ma sinnani olin vaid viisi kirjandite eest saanud ja kirjandusvõistlustel esikohti napsanud, ei osanud äkki enam üldse kirjutada ja üle kolme hinnet ei saanudki.

See vihastas mind pööraselt ja ma olin üsnagi mässumeelne, vimm muidugi polnud kuigi hea abiline ka paremini kirjutada püüdmisel, aga kui ma suutsin kohaneda tema nõudmistega, siis hakkasin isegi viisi saama... :)