Reede oli piisavalt pöörane.
Esiteks oli tööl mitmeid pakilisi asju, mis osaliselt said siiski enam-vähem korda.
Ebameeldiv oli, et pidin paluma töölt varem ära, samas kui tegelikult oleks vaja olnud veel mõned asjad ära teha, aga mille kohta ma arvasin, et eks ma siis kodus nädalavahetusel teen.
(Võite kaks korda arvata, kas ma tegin täna kübetki tööd?!) :D
Töölt lubati ära küll, aga mulle jäi sellest ikkagi ebameeldiv tunne. Ja mulle anti mõista, et minu tööga polda rahul. Ehkki ma väljendasin arusaamatust, et miks siis mõned inimesed võtavad endale ülesandeid, mis nende kohustuste hulka ei kuulu, pealegi ei anna mulle keegi tagasisidet, aga ikkagi jäi mulle paha tunne.
Kuid kuna mul oli kiire, siis otsustasin, et mõtlen tööasjadele uuesti esmaspäeval.
Niisiis tormasin bussile ja pidin jõudma õigeks ajaks kokkulepitud kohta, et autoga edasi sõita.
M. hakkas taas minevikku meenutama, aga ma ei tahtnud sellest midagi kuulda. Enam mitte.
Ma ei saa teha midagi olematuks ja ei tahagi, aga ma blokeerin mõned mälestused.
Esinemine läks kenasti, rahvast oli üllatavalt palju. R. ei saanud tulla, sest teda ei lubatud töölt ära, aga loodetavasti saime me hakkama. Tema oleks muidugi kriitilisem olnud.
Tagasi sõites oli auto rahvast täis, ilm oli väga koledaks pööranud, sadas lörtsi, mis muutus laiaks lumeks, tee oli libe.
Edasi tuli esinemine kohalikul kultuuriüritusel, kuhu jõudsime kenasti. Ja üle ootuste oli ka siin rahvast päris palju, arvestades, et meie ei lootnud kedagi saalis näha... :)
Ja minu meelest jäädi väga rahule. Pärast oli veel väike arutelu kõnealust persooni mäletavate inimeste vahel, tore oli kuulata inimesi, kes olid kuulsust näinud ja teda tundnud. R.-l tuli ideee lasta temast näidend kirjutada, ta on tõesti piisavalt kirju elukäiguga inimene ja selgi korral tuli ilmsiks huvitavid episoode, mida saaks kohe näidendis ära kasutada.
Kultuurist üdini läbi imbunud, läksin õhtul sauna, et kultuurikiht maha pesta! :)
Polnud ammu sauna saanud, nii hea oli kamina ees istuda ja laval end kuumutada ja naistejutte rääkida.
Koju sain alles poole kahe ajal ja siis kohe magama ja hommikul magasin nii raskelt, et ei kuulnud isegi seda, millal mees tööle läks.
Aga nii hea oli ühelgi hommikul magada, ilma et peaks pool kuus üles ärkama.... Mõnus!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Tööga mitte rahul olemisest - loodetavasti jäi Sulle ainult selline mulje, tingitud sellest, et pidid end varem ära küsima, kuigi mõni asi jäi pooleli. Aga ilma tagasisideta on tõepoolest raske, ei tea, mida Sult oodatakse ja kas vastad ootustele.
Kullususest näidendi kirjutamine on üsna libe tee, siis tuleb valida mingi kindel osa tema elust ja konkreetne vaatepunkt. Muidu vajub asi laiali.
oeh, trükikurat sees: kuulsusest muidugi!
Aitäh, Kukupai! Tahan ise ka loota, et asi on minu enda piinlikkusega seotud, sest ajan isiklikke asju tööajast.
Aga sellega olen ka varem kokku puutunud, et keegi tahab teha minu eest töö ära, olles siis seejuures minuga rahulolematu, nagu mina EI TAHAKS üldse tööd teha... :)
Mõned inimesd lihtsalt arvavad, et nii hästi kui nemad ei tee keegi teine tööd ja kui nemad ise ei tee, siis ei teegi mitte keegi tööd!
Kuulsusest on raske kirjutada jah, aga meil on siin ju mitmedki kirjanikud elulugude põhjal meie tuntud kultuuriinimestest näidendeid kirjutanud ja päris hästi on välja tulnud.
Post a Comment