Subscribe to:
Post Comments (Atom)
skip to main |
skip to sidebar
Blog Archive
-
▼
2007
(341)
-
▼
November
(40)
- Kuulekad naised
- Patu päev
- Abordist
- Unelmate pulm
- Kõrvalnähud
- Parimad õpetajad
- Õnnetu ja koduarestis
- Maha kantud???
- Naeruväärne ah-ah-ah on see lugu ah-ah-ah
- Armastusromaan - paha valik
- "Puhkus"
- Kes on kõige õnnelikumad?
- Elutarkus
- Isa ja laps
- Avarii
- Tegin pattu
- Milleks meile emotsionaalsed vajadused? Saab ka il...
- Lootusetu juhtum
- Ma mõtlen sellele homme...
- Manipuleerimine ehk armastus ei allu loogikale
- Morjendatud ja masenduses
- * * * * * *
- Päevad ei ole vennad
- Koletumalt haige
- Pühakojas ehk vana arm ei roosteta
- Piinlik ja paha
- Kas on rohtu, mis avitab
- "Raju" reede :)
- Ei taha olla vihatud
- Vihkamisest
- Pikasuka Pipi
- Tavalised tööpäevad... ei midagi põrutavat
- Harrastusteatrite draamafestival
- Kaineks saanud :)
- Nädalavahetusel muredele ei mõtle!
- Uus pereliige
- Esmaspäeva hommik
- Üllatusesineja
- Tegus päev
- Hingedepäev
-
▼
November
(40)
3 comments:
Oh, ma saan nii vastikult hästi aru, mida Sa tunned. Aga aidata ikka ei oska. Püüa lihtsalt mõelda, et igasugused lollakad ei ole Sinu pisaraid väärt. Nuta ennast tühjaks ja katsu puhata ja magada. Kui siis üles ärkad, näed ehk asju jälle helgemates värvides. Ole tubli ja kalli-kalli!
Ema ütles mulle kunagi nooruses, et ükski mees ei ole seda väärt, et tema pärast nutta.
Kuid täna ma nutan isegi - lihtsalt KÕIGE pärast! Ei olegi veel peale oma suurt shokki nutnud, tol teadasaamise ööl pisarad ei tulnud (mõtteid oli vist liiga palju) ja hommikul pidin kohe tööle minema ning oma klientidele naeratama.
Sinu sõnad minu blogis olid kullaväärtusega ning aitasid mul andestada, kuid valu vist jääb veel mõneks ajaks. Loodetavasti mitte kauaks! Soovin Sullegi ilusamaid päevi ja helgemaid mõtteid!
Aitäh, Kristiina ja Anu.
Kulla Kristiina, tean, et Sa tead väga hästi, mida ma tunnen,ja ega siin polegi midagi öelda, ega keegi ei saagi aidata. Ma PÜÜAN, tõepoolest PÜÜAN mõelda, et TA ei ole mu pisaraid väärt, aga mille pagana pärast ma siis ikka ennast nii sandisti tunnen??!!
Olen mitu peatäit nutnud ja loodan, et hommikuks on paremad mõtted nende hullude mõtete asemel.
Kulla Anu, Sinu läbielamised on šokeerivad ning raske on andestada ja unustada, sellised asjad ei kao mälust nii kergelt, mis sellest, et palju aega on möödas.
Loodan minagi, et kui oled saanud end tühjaks nutta, on Sul kergem eluga edasi minna.
Nii kulunud kui see väljend ka pole - aeg parandab kõik haavad.... Kunagi ikka.
Ja ehkki ükski mees ei ole väärt naise pisaraid, on siiski nii palju naisi, kes meeste pärast ikka nutavad... ja alati on mehi, kes oskavad naistele haiget teha...
Miks ometi????
Post a Comment