Läksin täna arsti juurde kindla teadmisega sinine leht ära lõpetada, ehkki ma ennast halvasti tundsin.
Kohale jõudes leidsin, et olen meeletu pingutusega hakkama saanud, olin nii väsinud, nagu olnuksin ränkrasket füüsilist tööd hommikust õhtuni teinud.
Kui arst mu kaamesse näkku vaatas, leidis ta mu ikka väga kehvakese olevat, analüüside tulemused olid nii kehvad, et ta välistas igasugus töölemineku.
Järelikult ei olnudki tegu sellega, nagu oleksin ise endale halva enesetunde välja mõelnud??? :) Ja et lihtsalt ei taha tööle minna??
Arst imestas, kuidas ma veel kokku pole kukkunud, välistas igasugused trennid ja füüsilised pingutused, ähvardades mind vastasel juhul südamelihasepõletikuga.
Kuna mitmed mu tuttavad on selle läbi teinud, siis aitäh - seda ma tõesti ei taha!
Tema sõnul oli mind kui väga vitaalset ja energilist, tavaliselt lausa lendavat naist väga imelik sellises uimases olekus näha, see polevat normaalne olek minu jaoks.
Ise tunnen end ka võõrana, tõepoolest on kummaline vaevu koperdada, jalg jala ette sättides...
See vist ei olegi mina, see on keegi teine.
Kirjutas mulle veel peotäie ravimeid ja turgutusvahendeid, mida ma selle nädala vältel veel tarbin, ehk muutub midagi ja suudan ikka eluvaimu endale sisse puhuda.
Koju jõudes viskasin kohe pikali, ei suutnud tükk aega midagi teha ja tõeliselt paha oli olla. Asi hakkab mulle juba pisut muret tegema....
Targu ei julenud ma isegi küsida, kas halbadel analüüsitulemustel mingeid muid põhjusi ei pruugi olla... Ja ma ei mõtle sellistele võimalustele. Punkt.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment