Eile juhtusin korraks Zukkermanni saadet "Subboteja" vaatama. Sattusin sellele just hetkel, mil tuli juttu õnne teemadel, et millised rahvad peavad end kõige õnnelikemaks.
Ja mis te arvate, kes need siis on? Beduiinid loomulikult! :)
Veel kuuluvad kümne esimese õnnelikema rahva hulka näiteks Alaskal elavad inimesed.
Nii et... ? Mis järeldused me siis teha saame? Inimesed, kes elavad kohtades, kus tegelikult midagi ei ole (NB! Meie mõistes loomulikult!!!), on vilets maa, kehvad olud... ja nemad on seal õnnelikud!!!????
Lihtsalt nende rahvaste nõudmised elule on hoopis teistsugused kui meil, nende vajadused on palju teisemad kui meil ja nad on oma vähenõudlikkuse otsas tunduvalt rohkem rahul ja õnnelikumad kui meie, kes me tahame omada palju asju, tahame pidevalt midagi, mida meil ei ole...
Juttu oli ka sellest, et nende rahvuse hulgas on ka kesksoolised (šamaanid), kes meie mõistes peaksid olema kõige õnnetumad inimesed, sest nad erinevad teistest, pole ei mehed ega naised ja nad on eraklikud, aga on hoopis vastupidi - nad on kõige õnnelikumad, sest ainult neile on antud võime suhelda otse Jumalaga ja see on suurim õnn.
Vaat siis.
Nii erinevalt saab suhtuda õnnesse, nii erinevalt saab mõista õnne ja nii erinevalt saab end tunda õnnelikuna.
Mida keegi õnneks vajab, see on väga erinev mitte ainult rahvuseti, vaid inimeseti üldse.
Kellele olulised materiaalsed väärtused, kellele vaimsed väärtused, kellele pere, kellele armastus ja lähedus, kellele palju suhteid, kellele palju sõpru, kellele töö, kellele hobid...
Inimesed on nii erinevad...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment