Unelmate pulm

Juhtusin täna vaatama saadet kuulsuste pulmadest, nägin seda küll jupiti, aga mõned asjad avaldasid muljet.
Et näiteks Elton John tuleb pulmalaulikuks 4 miljoni dollari eest. Rod Stewart laulab 22 000 dollari eest 1 minuti...
Ja et kallimatele kingitakse autosid ja 20 miljonilisi jahte...
Ja Jennifer Lopez kandis oma pulmas 7 miljoni dollari väärtuses teemante, aga need olid kahjuks laenatud... Kuid et pruudile need niiväga meeldisid, siis läks peigmees pärast pulmi ja ostis need Jenniferile ära... noh, sellised tühised 7 miljonit dollarit ja kamaluga teemante.
Ja Donald Trumpi pulmatort kaalus 100 kilo ja oli 150 cm kõrge...

Mõned kuulsused otsivad kõige kõrvalisemaid paiku abiellumiseks, et papparazzod neid ei ründaks ja et oleks privaatne.
Mõned abiellujad annetasid oma kingitused näiteks Vähifondile või heategevuseks.

Ma usun, et iga naine unistab ilusatest pulmadest ja kaunist pulmakleidist, millega oma armsama kõrval vannet anda kogu elu koos olla ja teineteise kõrvale jääda nii mures kui rõõmus.

Mina unistasin ka. Aga mul ei olnud ei valget kleiti ega pulmapidu, oli vaid vihmane ilm, paaritu kuupäev ja meie kaks paaripanija juures, kes ei olnud vaimustatud, et kaks noort sajavad sisse ja tahavad paari pandud saada.

Vajalik oli öelda, et olen rase, vastasel juhul poleks meid niimoodi ette võetud. See vale jäi minu hinge peale, aga pean tunnistama, et ma ei tundnud erilisi süümepiinu. Sõrmused olid minu ostetud, sest mees oli paljas kui püksinöps. Vanemad ei teadnud ka, et me registreerima läheme, sellest rääkisime pärast.

Hilisematel aastatel heitis suguvõsa ette, et miks me neid pulma ei kutsunud. Polnudki ju pulma, kuhu kutsuda! Mees tuli sõjaväest puhkusele ja ütles, et tema võtab naise. Noh, võttiski. Minu.
Tegin nalja, et tahtis sellepärast abielluda, et saab puhkusepikendust. :) Aga tühja sellest. Ise teab - viis päeva pikema puhkuse nimel eluks ajaks end siduda... :)

Hiljem olen veeretanud mõtet mõnel ümmargusemal kooseluaastal ka kiriklikult laulatada, et oleks valge kleit ja ilus pidu koos arvukate sugulaste ja sõpradega, kuid siiani on kõik vähegi ümmargusemad aastapäevad niisama mööda veerenud.
Ja nüüd ei näe ma sellel enam mõtet.

Kuulsuste pulmi vaadates mõtlesin, et milleks... Suur ja uhke pulmapidu ja meeletul hulgal külalisi ei taga õnnelikku kooselu.
Praegu võetakse veel pulmalaenu, et korraldada unistuste pulmi. Ja võib juhtuda, et minnakse lahku, enne kui laen makstud saab... Selle rahaga oleks targematki kooselu alustamisel peale hakata. Või ma olen liiga praktiline? :)

Ma ei taha sugugi halvustada suuri ja uhkeid mitmepäevaseid pulmi. Kellel on selline võimalus ja soov, muidugi võib seda teha. Ja ilus mälestus jääb sellest. Ja lastele on kena rääkida ja kauneid pilte näidata. Ja tore on külalisena sellises pulmas ju ka olla. :)

Aga ma ei saa öelda, et ma nüüd veel sellest kui eluunistusest mõtleksin. Varem küll, aga enam mitte. Oluline ei ole väline glamuur. Oluline on hoopis muu.

Mulle meeldisid need kuulsused, kes annetasid oma kingitused heategevuseks. Niigi palju kasu nende raharaiskamisest pulmapeole... :)

Ja praegu ma mõtlen, et ma ei tahakski enam mingit suurt pidu, vaid kõige olulisem on ju olla koos oma kõige kallimaga ja ma tahaksingi abielluda kahekesi kuskil ilusal rannal kõrkjate vahel. Olemegi ainult meie kaks.

Ja kui nii võtta, siis ma ju saingi oma unistuste abiellumise - olimegi kahekesi ja mitte kedagi teist. Küll mitte rannal, aga ... :)

Vaat kuidas siis unistused täide võivad minna, lausa tagantjärele... :)