Hingedepäev

Kuna kell on juba üle südaöö, siis kõik toimunu on toimunud eile.

Eile käisin koolitusel, kuulasin tarka juttu, aga ma olin seda lektorit varem ka kuulnud ja jutt kattus ka üsna paljus sellega, mida ta oli varem räääkinud. Siiski oli uusi nüansse ka.

Igal juhul oli teda huvitav kuulata, sest ta ei ole kuiv ja puine, vaid esitab oma juttu kaasakiskuvalt ja huumoriga, siis on kergem jälgida ning uni ei tule peale. :)

Veel oli asjaajamisi, mille käigus sain teada mitte just kõige meeldivamaid asju, aga ma loodan, et mu positiivne mõtlemine ei jäta mind maha. Ja õnneks sain õhtul parimale sõbrale südant puistata, sellevõrra sai ka kergem. :)

Eile oli hingede päev. Käisime surnuaial. Mul ei ole siia rohkem lähedasi maetud kui poeg ja isa.
Surnuaed oli imeilus kõigi põlevate tulukestega...

Kuidagi eriliselt hingeminev oli hubisevate küünlaleegikestega kaetud maa ning siravate tähekestega tumesinine taevalaotus..... Tunne, nagu vaataksid kõik hinged igaüks oma tähekeselt siia meie poole ja tänaksid meid süüdatud tulukeste eest...

Kodus panime akendele ka küünlad põlema, et hinged näeksid koju tulla...

Ja on nii hea ja soe tunne, kui keegi teeb tuju heaks ainuüksi oma olemasoluga. Ilus punkt päevale. Ilus punkt hingedepäevale.
Mis on veel olulisem kui hing, inimhing? Hingesugulus... Sugulashing... Kui oled selle leidnud, siis väidetavalt tunned ta ära. Mulle tundub, et mina olen leidnud ja tundnud.
Hea, et ta on olemas, aitäh selle eest!