Tagasivaade 2007. aastale

Aasta lõppedes vaadatakse tagasi mööduvale aastale. Minagi püüan seda teha.

See on olnud minu jaoks emotsionaalselt suhteliselt raske aasta.
Esimese hetkega mõtlesin, et see oli õnnetu ja halb aasta, sest valdava tundena on jäänud meelde õnnetu-olemine, aga kui ma natuke rohkem arutlesin, siis leidsin, et ega see päris nii ka ei ole.
Küllap on ilusama pildi tervele aastale aidanud jätta ka viimaste päevade jõuluimed ja ilus-nostalgilised episoodid. :)
Tänu neile näen mööduvas aastas siiski palju ilusaid momente, mis tegid südame soojaks ja aitasid südames rõõmutulukest hoida.

Töö osas oli paremaid ja halvemaid aegu, aasta teisel poolel läks väga nutuseks, aga ma tahan uuelt aastalt oodata selleski vallas paremust. Muidu saab sellest üks mu valupunkte. Küllap eelkõige pean enda panust suurendama ja tõhustama, alles siis saan oodata vastutasuks ka teiselt poolt endale soodsamaid tingimusi ja suhtumisi.

Hobide vallas on olnud meeldivaid hetki, ükskõik millist hobi siis vaadata. Tänu hobidele olen saanud juurde toredaid sõpru ja tegutsemine mulle meeldivate asjadega on aidanud ka emotsionaalsetest madalseisudest paremini üle.
Edukaid esinemisi on olnud päris palju ja esinemine on tõesti minu jaoks asi, mida naudin täiega! :)

Mööduva aasta märksõna on SÕBRAD. Kui mul neid ei oleks, siis ma ei tea, kuidas oleksin selle aasta üle elanud. On paar väga-väga head sõpra, kelle peale olen alati saanud kindel olla, kellega on imehea rääkida ja muresid jagada.
Selle koha peal on kahjutunne kõige erilisema sõbra kaotusest, aga ehk annab aeg arutust... Sest elu näitab, et kui mul vahel harva õnnestub temaga rääkida, siis võin temaga endiselt hukkamõistu kartmata kõigest vestelda...No peaaegu kõigest... :) Vahest õnnestub meil ka vääritimõistmistest ilma solvumata üle saada ja ma tõesti väga-väga loodan, et uus aasta toob rahu ning helgeid lahendusi sõpruse püsimisse. Sõprus on ju ometi see, kui saadakse üle ka kõige suurematest probleemidest ja suudetakse näha võimalust päikese all koos edasi eksisteerida, hoolimata igasugustest prohmakatest?????

Veel on möödunud aasta minu jaoks eriline selle poolest, et hakkasin blogi kirjutama. Blogi soovitas mul kirjutama hakata juba eelmisel aastal minu jaoks oluline inimene, aga siis tundus see mõte mulle kuidagi võõristav - avalik päevik??!! Ei-ei .... Kuid ajapikku teiste blogisid lugedes tuli ikkagi endal ka tahtmine mõtteid välja öelda ja nii see mõte küpses, kuni suvel algust tegin.
Plikapõlves ja neiuna kirjutasin päevikuid, nüüd on hea seda taas teha.:) Ja tänu blogile olen saanud nii palju uusi virtuaalseid sõpru, et see on lausa uskumatu minu jaoks!!! :)
Aitäh kõigile imetoredatele inimestele, keda olen blogimaastikul kohanud ja kes on alati toetava sõnaga rasketel hetkedel aidanud päikesekiirt pilve tagant näha. :)

Mööduva aasta vältel olen aina rohkem ja rohkem hakanud kaaluma oma valikuid, mis saab minu elust edasi, kuidas ma tahan oma elu elada ja mis on mulle oluline.
Need on rasked valikud ja otsused, mis teha tuleb, aga ootan uuelt aastal rohkem julgust võtta vastutust oma otsuste eest ning julgust rohkem enda peale mõelda.
Selles mõttes tundub see minev aasta minu jaoks eriti pöördeline, et ma olen üldse hakanud niimoodi mõtlema ja vaimusilmas olen leidnud lahendused ning mõttes oma elu viimseni ümber korraldanud... Minusugune inimene peab kõigepealt mõtteis kõrveldama tõkked, et saaks reaalselt tegutsema hakata. :)
Väike hirm kusagil sügavates soppides sosistab kõrva, et äkki seisan aastagi pärast silmitsi samade küsimuste ja probleemidega ja pole julgenud ikka veel midagi otsustada....
Kõsss, koledad mõtted! :) Niisuguseid kahtlusi ei tohi ma endasse lubada! :)

Need olid mõtted mööduvast aastast... võib-olla meenub hiljem veel midagi olulist, mis praegu ununes.

Arvan, et aasta oli mulle paljuski õpetlik, loodetavasti suutsin adekvaatselt analüüsida oma käitumisi ja arusaamu, loodetavasti suutsin olla tolerantne teiste inimeste suhtes, loodetavasti suutsin olla hea sõnaga olemas mulle olulistele inimestele, loodetavasti suutsin aidata, kui minu abi vajati, loodetavasti suutsin näha kõike ilusat enda ümber, loodetavasti olin parem inimene kui eelmisel aastal...
Ja loodetavasti olen tuleval aastal veel parem inimene kui sel aastal. :) Aga selle üle saavad vist küll teised otsustada.

Ma ei tea, mis on saatusel mulle varuks, aga on tõesti üks soov, mida ma väga igatsen. See on nii inimlik ja seda võib kohata igal sammul, et on arusaamatu, kuidas saab see tuua niipalju õnnetust ja valu, kui tegu on maailma parima asjaga... Ja samas võib see viia Sind imelistesse kõrgustesse ja teha Sust maailma õnnelikema inimese.
Kõik oleneb vaid... millest? Saatusest? Juhustest? Omaenda valikutest? Keegi ei tea.

Keegi ei tea, mida toob järgmine aasta.