Täna sõitsin bussiga.
Sisenes viimane reisija ja soovis piletit.
Tähelepanu hakkas asi äratama siis, kui hääled valjuks läksid.
Bussijuht: Kuhu te selle panete?
Reisija: Siia... kuhu ma siis panema pean?
B: Mis raha see selline on?
R: See on piletiraha
B: Miks ta nii kortsus on? Kas te ei tea eeskirju?
R: Kus see kirjas on, et raha ei tohi kortsus olla?
B: No see on ju selge, et sellist raha ei anta!
R: Milline see raha peab siis olema, vahet ju pole?
B: On küll vahe, kas meie peame teie sibid olema? Raha ei hoita niimoodi! Näete, mina panen alati raha korralikult sirgu.
R: Mul oli raha taskus, mina ei pane raha niimoodi. Mis vahet seal on? See on ju raha.
B: Kui te veel sellise rahaga tulete, siis viskan teid bussist välja!
R: Jajajajaja...
B: Mis "jajaja", sellise rahaga ei tulda bussi!
R: Kas teil on streik läbi? Mina hoidsin teile pöialt, olen teie poolt, teie teete tühjast tüli.
Selle jutu peale võttis bussijuht natuke vaiksemaks, aga siiski noomivalt tänitas, et kortsus rahaga ei tohi tulla bussipiletit ostma.
Kogu see jutuajamine oli pikem, aga ikka samal teemal ja väga vihaselt bussijuhi poolt.
Reisija jäi ootama piletit, siis avastas, et oli pileti juba kätte saanud: "Ah te juba andsite mulle pileti ära..."
- "Saite oma pileti, kui veel tahate, siis makske!" kähvas bussijuht.
Kui reisija oma peatuses väljus, siis ütles sõbralikult: "Teinekord ärge olge nii vihane."
Bussijuht ei öelnud musta ega valget, loomulikult ka ei vabandanud.
Mul oli hea meel, et reisija suutis rahulikuks jääda ja mitte häält tõsta, vaid rahumeelselt lõpetada see mõttetu vaidlus.
Ma ei saanudki aru, mille peale bussijuht vihastas ja karjuma hakkas, aga eriliselt inetu oli ähvardamine, et järgmisel korral kortsus rahaga maksmise eest viskab ta reisija välja.
Ma saan aru, et bussijuhtidel on väikesed palgad ja pinge on suur ja streik on tulemas, aga kui närvid on nii läbi, et ei suuda inimestega normaalselt suhelda, siis tuleks vist puhkust võtta.
Aga kui oleks tema vastas olnud sama agressiivne klient? Kui lõpptulemusena oleks tulnud politsei kohale kutsuda, sest bussijuht läks käsipidi kallale kliendile, kes andis kortsus rahatähe???
Kui see poleks nii kurb, siis oleks see naljakas.
Sunday, December 9, 2007
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Heh... sõitsime sama bussiga, seega.
Antud reisija muidugi oli mõnevõrra... švipsis :P Lahkusin temaga samas peatuses ja juhtusin vähemalt kilomeetrikese samas suunas minema, peaaegu koduteele pöörates oli kuulda veel tüüpi mäe peal kõvastijavalesti laulmas.
Aga teemast veel, kui ma üldiselt kipun olema bussijuhtide (ja kõikide teiste teenindajate) vastu, kui nad hakkavad vigisema rahatähe suuruse peale (no mida kolbi ma teen, maksan bussijuhile suure raha siis olen paha, lähen ostan suure rahaga kioskist väikese asja olen ka paha) - seadus (EV Rahaseadus, täpsemalt paragrahv 8) kaitseb mind, siis antud juhul sama seadus oli pigem bussijuhi poolt - bussijuht ei ole Eesti Pank, et rikutud raha vastu võtma peaks.
Aga see selleks :P
Tore, kena, et olid samas bussis!:) Jah, reisija oli švipsis, seda enam hindan seda, et ta jäi rahulikuks, sest tavaliselt on alkoholi pruukinud inimesed agressiivsed ja hakkavad vastuseks närvilisele karjumisele samaga vastama.
Ega ma ei vaidle vastu, rahatäht võiks olla sirge ja kena, ma ise ei näinud, millene ta oli, muidugi kui on n.-ö. kuulikeseks kokku kägardatud, siis on see liig mis liig, aga mul endal on ka tavaliselt bussiraha taskus valmis neljaks murtud, tõsi küll, ma teen selle bussijuhile ulatamiseks kenasti lahti.
Aga - sellele oleks võinud bussijuht ka huumoriga või heatahtlikult tähelepanu juhtida. Ja mul on ebameeldiv mõelda, et järgmisel korral võib olla nt. minu laps see, kelle peale karjutakse liiga suure või kortsunud rahatähe pärast või veel mingil põhjusel. Täiskasvanu oskab reeglina enese eest seista, aga väike laps on kaitsetu ning kuidas teda siis õpetada teiste inimestega viisakas olema, kui ta ise näeb ja kogeb niisugust kohtlemist.
Aga see situatsioon bussis läks jaburaks, olgem ausad. :) Või kuidas Sulle tundus? :P
Noh, põhiliselt oli ta rahulik, sest ta rääkis kogu bussis viibimise aja (ja tundub ka mõne aja pärast seda) mobiiltelefoniga (ja jutu järgi üritades suisa mõne naisterahvaga - või siis lihtsalt väga intiimselt tuttava meesterahvaga :P)
Raha oli otseselt mitte kuulikeseks, aga suht nutsakuks kokku kortsutatud küll... Umbes nagu piletid taskupõhjas lähevad, visuaalse vaatluse põhjal vähemalt. Kui bussijuhil juhtusidki närvid pisut rohkem läbi olevat, siis ma ei imesta, et ta reisija peale käratas.
Liiga suure raha kohta... Seda tuleks ka lastele selgeks teha ilmselt, et kui bussijuht keeldub suurema rahatähe vastuvõtmisest, tuleb koheselt helistada politseisse ja lapse puhul ka lapsevanemale ning sellest kõigest viisakalt ka bussijuhti teavitada. Kindlasti ei tohi lahkuda bussist ega ka bussijuhi juurest tahapoole istuma minna. Bussifirma on kohustatud pakkuma liiniteenust, reisija on kohustatud maksma selle eest ja vastavalt rahaseadusele on bussiteenuse pakkuja kohustatud vastu võtma iga Eesti Vabariigis kehtiva rahatähe (v.a. allakrooniseid münte, kui nende summa ületab 20 Eesti krooni). Bussijuhil võib olla sitt päev või misiganes aga see ei vabanda seaduserikkumist. Trahvi saab selle peale ettevõte, mõne trahvi järel ehk hakkavad nad veidi asja peale mõtlema ja ehk mõtlevad mingi lahenduse väljagi.
Aga situatsioon oli jabur muidugi, isegi itsitasin hoolega... Tartu-Elva buss on muidugi sageli pärle täis, aegajalt kohtab ikka tõelist "maa soola", kelle nooruslikkust ei varjuta isegi alkoholikogused, milles keskmist hobust marineerida võiks :P
Post a Comment