Monday, December 17, 2007

Võõras valu

Tuleb välja, et mõned inimesed teevad lihtsalt nalja. Mõned lihtsalt lõbustavad end teiste arvel, et mitte öelda - teiste valu ja tunnete arvel.

Neile pakub lõbu, kui kellelgi on valus.
Aga võib-olla nad ei saa üldse aru, et kellelgi võib ka valus olla?

Ega võõra inimese valu ju ei puudutagi.

Kuidas saab mõni inimene rahulikult öelda, et kõike ei tohiks väga südamesse võtta?

Miks mõni inimene, kes ise ennast iial milleski süüdlaseks ei pea, kangesti mõningates asjades ennast õigustama kipub? Siis ei peaks ju...?

Muidugi võib öelda - oledki rumal, kui kõike südamesse võtad ja endale haiget lased teha!

Praegu on mul haavatavuse periood: üks asi, mis mind väga-väga häirib, teeb lausa füüsiliselt haiget. Vahel on seda kergem taluda, vahel raskem. Praegu on raske.

Vahepeal käisin trennis, see viis korraks mõtteid natukenegi muudele radadele, aga mitte kauaks.

10 comments:

kukupai said...

Inimeste empaatiavõime on erinev. Mõni tõepoolest tulebki kõigist jamadest kergemini välja ja siis ta ei saa aru, kuidas keegi teine sellega hakkama ei saa.
Ma ise olen ka aastatega hakanud asjadesse teisiti suhtuma, enam ei põe iga asja pärast. Aga ma pole unustanud, mis tunne on, kui on valus. Teisele on muidugi ka kergem öelda, et iga valu läheb kord mööda (või vähemalt muutub talutavamaks). Aga raske on end teise inimese asemele kujutleda ja temast tõeliselt aru saada. See on ka anne, mida igaühel ei ole.

valgeseelik said...

Aitäh, kulla Kukupai, eks ma ole ka püüdnud aastatega paksemat nahka kasvatada, aga ega eriti ei õnnestu. Teisi lohutan samamoodi, et iga valu lkäheb kord mööda, kuid endale on seda millegipärast raskem usutavaks teha... :)
Ja mõned asjad kohe istuvad sügaval südames, eks katsu neid sealt välja kangutada! :)
Enda jaoks olulistest asjadest ei saa ju mööda vaadata ja mitte südamesse võtta...?

James said...

Valgeseelik, ae !


Saab küll mitte südamesse võtta. Sinna on see häda maetud sul, et sa südamest välja valu ei lase, isegi näid kiivalt seda seal hoidvat. Iga asjaga peab vaeva nägema, vaevata ei möödu miski. Nii et armas kannataja, aja valu südamest välja! Mõtte jõul saab kõike, proovi!

Mannu said...
This comment has been removed by the author.
Mannu said...
This comment has been removed by the author.
asjaosaline said...

Juhtumisi sattusin lugema Mannu postitust. Ta peaks vaatama oma hinge ja küsima endalt, kas ta kirjutas selle ulmejutu selleks, et oma end välja elada (seejuures üüratult üle pakkudes), või selleks, et teha end armetuks, et siis nautida tähelepanu. Väga näotu igatähes. Ma loodan siiralt, et tal tuleb aru pähe ja ta lõpetab selle laimu. Võiks ikkagi leida natukenegi eneseväärikust ja ausust.

Mannu said...
This comment has been removed by the author.
asjaosaline said...

Kui sul aususega korras kõik on siis, miks sa oma postitust häbened?

Mannu said...

..kui vana Sa olidki? :)

valgeseelik said...

Mul on kahju, et Mannu ja Asjaosalise omavahelise arveteklaarimise tõttu on Mannu oma kommentaarid kustutanud, aga see meenutab mulle koheselt, et ma ise tegin Kristiina blogis samamoodi, sest solvusin, ja see tekitas ebameeldiva pahanduse ja lõppude lõpuks tundsin mina end nii halvasti, et panin oma ärakustutatud kommentaarid tagasi, tekitades seal paraja segaduse.
Aitäh Sulle, James, väärt nõu eest. Teoreetiliselt tean ma suurepäraselt, et suure mõttetöö tulemusena on võimalik kõigest üle saada ja kõik valud südamest välja ajada, aga need head tulemused ei püsi mul kuigi kaua. Ma püüan teadlikult mõelda nii nagu vaja, ma püüan asja mõistusega võtta, aga mingi aja möödudes olen tagasi samas kohas, kust alustasin.
Tean, et see töö peab olema järjepidev, kuid aja möödudes saavad valdavaks jällegi lootusrikkad unistajamõtted, mis summutavad igasuguse mõistusehääle.