Tänases Postimehes kirjutab Kuldar Kullasepp "Mina sinust ei blogi".
Mulle meeldib tema mõte, et tegelikult pole sugugi kena tagaselja rääkida oma sõpradest-sugulastest-lähedastest, mis sellest, et neist kedagi ei tunne.
Meeldis just seetõttu, et tundsin ennast ära, olin just sellesama vastu patustanud - kirjutasin lähedasest inimesest, kirjutasin lähisuhtest negatiivselt. Ja seetõttu puudutas teema mind eriti valusalt, püüdsin olla enesekriitiline.
Jah, muidugi võin endale ka vaielda vastu, et mul hakkab kergem, kui ma saan oma emotsioonid välja elada ning seetõttu jääb ehk koduseinte vahel rahulikumaks :), aga kaalukam väide on minu silmis ikkagi see, et minu kirjutatu peegeldab mind ennast.
Ja kui ma end Kuldar Kullasepa soovitusel kõrvalt vaataksin, siis mis mulje mulle oma blogi lugedes endast jääks?
Ütlen ausalt -MINUST mitte hea. Võõra inimese suhtes oleksin tolerantsem ega kipuks hukka mõistma.
Ma saaksin kirjutajast aru, kui ta on haiget saanud ja puudub emotsionaalne tugi abikaasa näol, siis on see kõik mõistetav. Inimene on sotsiaalne olend ja vajab enda kõrvale toetavat inimest, aga enda suhtes olen kriitilisem ja halastamatum.
Kuigi jah - kõigil on õigus väljendada oma arvamust ja emotsioone, aga ikkagi...
Taas seesama - mitte ükski probleem ei ole vaadeldav ainult ühest küljest, alati võib arutleda mitme kandi pealt. Miski ei ole must-valge.
Kuidas edasi? Ei ühtki negatiivset arvamust ühestki inimesest? Ma püüan.
Kuid ma võin olla edaspidi milline tahes, mulje minust on lugejatele juba jäänud ja seda muuta ma vist enam eriti ei saa.
Ja milline see mulje on, seda teavad vaid mu lugejad, mina seda kahjuks ei tea.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
11 comments:
Ei ole halb inimene. Kui mehega ei saa rääkida, räägi blogis. Aga see on tõsi, et kuni inimene on su kõrval, suhtud elusse ühtmoodi ja kui ta kaob, siis näed elu nii mõnestki aspektist hoopis teises valguses.
huvitav, kellest ja millest siis veel blogida? poliitikast, ühiskondlikest asjadest, ärist?
ei soovi.
see, et mu blogi jätab mingi mulje minust, ei ole ka mingi üllatus.
lugeda meeldib mulle ka eelkõige isiklikke blogisid. eriti neid, kus on tunda ka inimestevahelisi emotsioone.
ma ei käi mööda tänavat ringi, mõeldes, et äkki see on X, kellest blogis Y.
Meil oli aastaid tagasi Marju Lauristini loeng, kus ta rääkis säravisilmi, mismoodi internet tulevikus maailma mõjutab (sel ajal tähendab internet veel ainult seda, et meil olid meiliaadressid ja suuremad lehed olid endale ehk algelised netiküljed teinud. Ühesõnaga, vanaaeg ;)
Ja Lauristin rääkis sellest, kuidas internet tekitab uue "Suure Venna" fenomeni (vihje siis G. Orwelli raamatule 1984, kus Suur Vend kogu aeg vahtis, privaatsust polnud).
"Meist kõigist saab üksteisele Suur Vend!" ütles Lauristin.
Mulle tuleb see ütlus sageli meelde. Nüüd saan aru, mida ta mõtles.
Privaatsust selles uues internetimaailmas lihtsalt pole sellel kujul, nagu vanasti oli. Muidugi võib üks inimene blogimata jätta või teisi puudutavalt mitte blogida, aga üldtrende see ei muuda mu meelest.
Kuldari arvamusavaldus on hea, blogijate enesereflektsioon ja südametunnistus käib asja juurde.
Aga "Suure Venna" fenomeni me muuta ei saa... Nagunii võin ma sind okrutist vahtida ja vaadata, kas ja kus sa võlgu oled ja kuhu on laps lasteaiajärjekorda pandud jnejne.
Aitäh tagasiside eest. :)
Tänan, Joodikupoeg, rõõm kuulda, et ma ei ole Sinu arvates halb inimene. :) Kasutangi võimalust suhtlemiseks blogis ja neti teel, ma võin küll olla kurb, et mul puudub kodus see võimalus, aga ma olen õnnelik, et see-eest on mu ümber palju toredaid inimesi, kellega on huvitav vestelda ja mõtteid vahetada.
Jah, kes teaks seda Sinust paremini, kuidas elu muutub, kui meie kõrval pole enam inimeset, kes nii enesestmõistetavalt kuulus meie ellu...
Myself, mulle endale meeldib ka tegelikult just neid blogisid lugeda, kus inimesed räägivad avameelselt oma elust ja suhtest ja tunnetest, see on, mis mind paelub ja huvitab. Sellepärast ei ole ma teiste blogide suhtes üldse nii kriitiline kui enda blogi suhtes selle arvamusavalduse valguses. :) Küll aga võib kirjutumisstiil mõjutada mind blogi kas lugema või mitte - kui see on üdini halvustav ja mahategev, siis ma seda ei taha lugeda (sestap ma enesekriitiliselt enda blogi vaatangi, et kas ma olen midagi väga paha või halvustavat öelnud või liiga rängalt kellegi kohta öelnud), kuid analüüsiv ja kõrvaltvaatav, kuid siiski endaga suhestuv kajastamine on väga huvitav.
Seega - endale vasturääkiv? Luban mitte kirjutada teistest inimestest (negatiivselt!!!), samas on just isiklikud blogid ka minu jaoks kõige köitvamad?
Millest ma siis kirjutan? Ei ole minagi mingi poliitikast kirjutaja, äriinimene kah pole... Ikka tahan ju kirjutada sellest, mis mind puudutab, mille vastu huvi tunnen, mis on minu elus oluline, milliseid emotsioone tunnen... Kui ma ei saa sellest RÄÄKIDA, siis tahan sellest KIRJUTADA.
Tänan, Eppppp, tore kuulda nii kaugest ajaloost... :) Ja kuidas kõik ennustused on täide läinud... :)
Õige on ju ka see, et tegelikult on internetist võimalik kõigi kohta kõike teada saada, või peaaegu kõike, püüa olla nii anonüümne kui tahes, ja see on juba igaühe enda asi, kas ja kui palju ta veel oma maailmast lisaks niigi teadaolevale teistele avab.
Kui aga mõtlen, kas mu mehele meeldiks siit endast lugeda, siis ma arvan, et sellest tuleks suur plahvatus, et mitte öelda "suur sõda". Ja kui ma mõtlen, kuidas mulle meeldiks, kui tema minust ja meie abielust kirjutaks, siis... hm... ehk saaksin ka ometi teada, mida ta tegelikult mõtleb ja tunneb? :)
Minul on küll mulje jäänud mõtlevast, tundlikust, haavatavast inimesest, kes tahab, et maailm oleks vähe parem paik. Ja mulle meeldib, kui inimene julgeb usaldada teisi, ei arva kogu aeg, et eised on pahatahtlikud ja kipuvad kõike kuuldut kohe nende vastu ära kasutama.
Aitäh, et oled lubanud oma hinge piiluda - mõndagi tuli selles valguses ka enese jaoks läbi mõelda uuesti.
Aitäh, Kukupai, heade sõnade eest. :)
Ja mis võiks olla veel rõõmustavam, kui et minu kirjutatu on pannud mõtlema ja endase vaatama - aitäh!
Minul on tõesti olnud tagasiside osas küll kogemus ainult väga positiivne, tänan kõiki heade sõnade ütlejaid, vahel tuleb lausa pisar silma, sest nii hea on teadmine, et inimesed on nii toredad ja hoolivad.
Aitäh, et te olemas olete. :)
hmm. mina olen vist paha, ego jne jnt. aga need harvad korrad, kui ma kirjutan, siis enda jaoks. ausõna, mul on suht savi, kas ja kes seda lugema juhtub. lihtsalt ei viitsi omale mingeid faile tekitada, kuhu igast asju kirja panna, seda enam et ühtegi oma arvutit hetkel pole.
ja kirjutan just täpselt sellest, millest tahan. ja kellest tahan. ja ma ei arva, et see oleks halb, sest tegemist on ka MINU eluga. ja kui midagi on halvasti, siis ma sellest ka kriban. ja kellelgi pole mingit õigust tulla mulle ütlema, et ma tohin ainult häid asju kirjutada. ok, on ka äärmusi (mida ma siin ei maini), mille puhul minnakse konkreetselt sitaga pilduma. aga haritud (mitte mitme kõrgharidusega või portsu kraadidega) inimene peaks sellest isegi aru saama. oeh... pikk jutt sai, sry, seelik :)
Ükski jutt pole liiga pikk, Jospel, kui keegi tahab midagi öelda. Kõik on oluline. Ja Sinu arvamus on väga teretulnud. Sinu kirjutistele kahjuks ligi ei pääse...?
Ma ei arva, et Sa oled paha inimene, kui Sinu arusaam on selline, et tahtlikult mahategevad arvustused kellegi mõtete kohta on vastuvõetamatud ja lubamatud. See on elementaarne.
Ja pead Sa suureks EGOks seda, et pead õigeks kirjutada oma elust ja mõtetest nii, nagu ise tahad? See on ju ka täiesti inimlik arusaam asjast. Meis igaühes on oma annus EGOt ja see on normaalne. Mis oleks veel loomulikum kui kirjutada sellest, mis meid kõige rohkem huvitab ja puudutab - oma elust.
miks sa juurde ei pääse? esimest korda kuulen...
aaa, sain pihta... mine lihtsalt http://jospel.blogspot.com
mul profiiliga mingid kammid olnud läbi aja.
achieved land biking fujhk anytime bold confusingly nonethird enactment sharpener contribute
lolikneri havaqatsu
Post a Comment