Täna käisin esinemas. Ma ei suutnud eemale jääda ja mul on väga hea meel, et ma käisin. Meeldiv kogemus.
Homme lähen siiski arsti juurde lootusega sinine leht lõpetada ja ma pean siiski tööle minema, mul ei ole lihtsalt võimalik enam sinisel lehel vedeleda. Mul hakkab tekkima tõsine hirm, kuidas ma oma asjadega hakkama saan.
Tekib paanika. Päris tõsiselt.
Ma igaks juhuks enam ennast ei kraadi, ma ei taha enam vaadata termomeetrilt palavikku. Viimased rohud võtsin täna ka ära, turgutusvahendid lähevad veel edasi.
Lähen tööle ja siis vaatan, mis edasi saab. Ma ei saa enam oma tervise peale mõelda, ma pean nüüd hakkama töö peale mõtlema. Muidu ei saa ma enam üldse hakkama.
Ma ei taha mõelda sellele, mis mind tööl ees ootab.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
Ootab seal mistahes, ega muud kui hakka otsat tegema. Vaevalt et seal nüüd midagi lausa kaela kukkus. Või on Su töökaaslased nii ükskõiksed, et jätavadki hädavajalikud asjad ka tegemata, kui peamine tegija haige on?
Igal juhul kosuta ennast, muidu oled varsti jälle sinisel lehel ja siis juba pikalt.
Aitäh, kulla Kukupai, mõned asjad on siiski sellised, et ma ei saa neid enne jõule kellegi teise kaela lükata, ja mu südametunnistus hakkab juba piinama.
Ma püüan igal juhul kõikvõimalikke kosutusvahendeid ka tööl olles pruukida, nii et loodan siiski rivis püsida.
Ega ma ei vaidle vastu, et vahel on vaja aega maha võtta küll, aga pikapeale hakkavad ikka kohusetunne ja südametunnistus koputama... ja siis tekib tunne, et ma ju ei saa nii kaua "logeleda", kui teised palehigis rassivad!
Kuidas ise? Lipsasid suuremast tõvest õnnelikult mööda?:) Ei õnnestunud Sind neti kaudu nakatada!:D:D:D
Mina seekord vist jah pääsesin. On kah asju, mida keegi teine minu eest teha ei saa ja tuleb seega rivis püsida.
Jeeh, eks mul samamoodi, et on asju, mida pean ise tegema... Sestap vaja kiiresti lahinguväljale tagasi pöörduda.
Post a Comment