Minu nimi on Valge Seelik ja ma olen narkomaan.
Nii võiksin astuda üles Anonüümsete Narkomaanide koosviibimisel. :)
Tegelikult olengi.
Ma ei oska seda muudmoodi seletada, sest ma kujutan ette, et narkomaan, kui ta proovib narkootikumi, siis kogeb ta mingit väga erilist eufooria- või õnnetunnet, mida ta varem kogenud ei ole, tema ajus on mõnukeskus (no igal inimesel loomulikult on, mitte ainult narkomaanil!:D), mis registreerib selle hea tunde ja siis tahab ta seda veel ja veel kogeda, samuti on ilmselt kehamälu see, mis nõuab taas seda ainet, mis tekitas õnnetunde ja hea olemise.
Ma ei tea, ma pole narkootilisi aineid tarvitanud, ma ei taha proovida ka, sest ma ise arvan, et olen väga aldis igasugustele pahedele :), aga ma vähemalt kujutan ette, et midagi sellist toimub narkomaaniga.
Minuga toimus see ka ja mu aju ja keha nõuavad just nimelt sedasama tunnet, mis mind õnnelikuks tegi. See vajadus on nii valdav, ainult et seda tunnet tekitavat asja (hm... "asi" vist ei kõla armastuse kohta just hästi... :D) ei saa osta nagu narkootikumi, isegi mitte kogu maailma rikkuste eest.
See ehk seletaks, miks ma olen praegu sellises seisus ja niisuguste valikute ees ja miks ma tunnen, et vanaviisi enam jätkata pole võimalik.
Ma ei tea, kui paljud jagavad minu arvamust või kui paljudele selline seletus on vastuvõetav, aga millegipärast on minu jaoks paralleel narkomaaniaga väga ilmekas.
Narkomaania olevat ravimatu. Võid narkootikumidest küll vabaneda, kuid sõltuvusse jääd eluajaks.
Kas sama saatus ootab ka mind???
Väga trööstitu väljavaade... :(
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
10 comments:
Ainus küsimus: usud Sa, et vastaspool Sinu armastust väärt on?
Sest armastus on suurepärane tunne ju ja Sina oled väärt parimat.
Samuti võiks nii armastust kui narkomaaniat kirjeldada kui vaimset seisundit. Nagu ütlesid: õnne ja eufooria seisund. Kuid alati (narkomaania puhul väga selgelt väljendunud)tekitab polaarsuse ainult ühe poole valimine hävingut. Samasugune õnne ja eufooria-seisund kui narkomaanias, tekib tegelikult ka meditatsioonis. Vahe on selles, et vaimne kirgastumine pole võimalik ainult ühepoolselt. Õnne ja eufooria-poolselt siis. Kirgastuda saad ainult siis, kui võtad vastu nii õnne kui õnnetuse. Nii eufooria, kui tühisuse. Samuti ka armastusega. Armastus ainult õnneliku ja eufoorilisena on illusioon.
Aitäh, Kukupai, see on väga hea küsimus... :)
Armastus ON suurepärane tunne ja nüüd usun ma ise ka, et olen väärt parimat.
Annan endale aru, et armastus kipub vahel pime olema...:)
Aitäh, Voldemar-August, ma ei ole iial arvanud, et armastus on AINULT õnnelik ja eufooriline, ka armastusabielus tuleb kõike ette - nii muresid, õnnetusi kui konflikte. Ma väidan vaid, et armastusega koos elades ei ole ükski raskus raske. See on väga äraleierdatud mõte, aga ma ma tõepoolest mõtlengi nii. Ja on loomulik, et kirgastumiseks on lisaks õnnele vaja ka teist poolt, kuid mis iganes takistused ja raskused on ületatavad, kui oled koos inimesega, keda armastad. Sest kõige olulisem on tema kõrvalolek, tema toetus ja tema armastus - siis saab kõigest üle.
Võib-olla olen liiga idealistlik, naiivne ja sinisilmne?
Jah, tõesti.
Kuule, Voldemar-August, ei ole ju!!! ??? :):):)
Oi, vabandust, vabandust. Minu vigane väljendus. Ei tahtnud öelda, et idealistlik, naiivne ja sinisilmne, vaid seda kohta, kus kirjutasid, et armastusega koos ei ole ükski raskus raske.
sa pead silmas suhtesõltuvust? noh sellega on sama lugu - suhtest on võimalik vabaneda, aga sõltuvus jääb. ja ainuke võimalus seda vältida on mõnuainest (suhtest) lihtsalt eemale hoida.
ma tean mida sa tunned.
mjah ja kui armastusega koos ehk tõesti ei ole raske ükski selline raskus, mis tuleb väljastpoolt, siis, uhh, need raskused, mida armastatud inimene ise oma valikutega tekitab, on topelt rasked...
Suhete kohta öeldakse, et nad muutuvad ajas ja ruumis...(ei suuda seda veel uskuda, aga millegipärast on minust selline mõtetu targutaja äkki saanud)Ka mina arvasin algul(terve poolteist nädalat tagasi), et pole võimalik lihtsalt oma tundeid eirata ja see, mis on imeilus ja tundub nii ainuõige ja selleta ei saa... ja et see kõik ei saa lihtsalt lõppeda, ... jah, ilmselt on see narkomaania, sest miks muidu inimesed sellega mängivad... ikka adrenaliini pärast...
Tänan, Voldemar-August, et oma vastust korrigeerisid. :)
Jah, Morgie, kui see eemalehoidmine nii lihtne oleks!:(
Aga selles on Sul ka õigus, et armastatud inimese valikud võivad olla nii rasked, et annab neist läbi pureda...
Lõvisüda, soovin Sulle vaid jõudu vastu pidada ja sellest eluga välja tulla...
Post a Comment