Nendin täie tõsidusega, et mina kuulun ka nende hulka, kellel on krooniline kalli- ja kaisupuudus. Neid pidada Buduaari andmetel olema 43% (kui mu mälu mind ei peta...).
Hea teada, et ma vähemalt kellegi hulka kuulun, olgu see siis kasvõi kallistustevajajate rahvamass. :(
Ja kui mul õigesti meelde jäi, siis 56, 9 % (isegi kui ma natuke mööda panen, siis ikkagi on see VÄGA suur arv!) meist pole oma elukaaslasega rahul. Hm... kas see pole mitte hirmuäratavalt suur protsent rahulolematuid?
Kui arvestada, et väga paljud inimesed lahutavad, siis tulebki välja, et veel suur osa ei ole oma elukaaslasega rahul, ja järele jääb imeväike käputäis neid, kes on rahul ja õnnelikud?
Ja ongi maailmas nii vähe õnnelikke inimesi?
Õnneks on vaja ju vastastikust armastust, ühepoolne armastus ja rahulolematus partneriga ei tee õnnnelikuks... kahjuks.
Vähemalt massidesse kuulumisega on mul kõik korras! Kuulun lausa igasuguste protsentide hulka.
Aga tegelikult tahaksin kuuluda hoopis kuskile mujale...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
9 comments:
Kalli!!!!
AITÄH!!!!!! SULLE KA! ;)Teed tuju paremaks, tänan Sind.
statistika ja numbrid on kummalised.
mille põhjal need on?
rahulolu ja õnne alused on kohutavalt erinevad. näiteks nö arenenud lääne ühiskonnas, kuhu meie pürgime või siis kusagil aafrika külas. kõik ei ihkagi kiiret tarbimisühiskonda, kuhu meie püüdleme.
nii et selliste asjade juures peab enne üheselt defineerima selle õnne ja heaolu.
kallistuste puudus on teine teema muidugi.
aga siinkohal saadan Sulle mõne, mul hetkel neid jagub ;)
kaunist pühade algust Sulle!
Aitäh, kulla Myself!
Kord juhtusin Zukkermanni saadet "Subboteja" vaatama. Sattusin sellele just hetkel, mil tuli juttu õnne teemadel, et millised rahvad peavad end kõige õnnelikemaks.
Ja mis te arvate, kes need siis on? Beduiinid loomulikult! :)
Veel kuuluvad kümne esimese õnnelikema rahva hulka näiteks Alaskal elavad inimesed.
Nii et... ? Mis järeldused me siis teha saame? Inimesed, kes elavad kohtades, kus tegelikult midagi ei ole (NB! Meie mõistes loomulikult!!!), on vilets maa, kehvad olud... ja nemad on seal õnnelikud!!!????
Lihtsalt nende rahvaste nõudmised elule on hoopis teistsugused kui meil, nende vajadused on palju teisemad kui meil ja nad on oma vähenõudlikkuse otsas tunduvalt rohkem rahul ja õnnelikumad kui meie, kes me tahame omada palju asju, tahame pidevalt midagi, mida meil ei ole...
Kallistuste eest aitäh! Ja hea on teada, et vähemalt Sinul neid jagub (isegi teistele jagamiseks! :D) ja et ennast hästi tunned. Sellest on suur rõõm.
Ilusaid pühi Sullegi.
Mul natuke hinge peal see kingituse asi....:) Kas Sa Tartu poole ei satu millalgi? :)
Mind kutsuti küll Tallinnasse teatrisse, aga ma pole kindel, kas ma sinna jõuan... :(
Kuna me kaasaga oleme sellised pühapäevapartnerid, siis on kallid tsüklilised, aga seda kaisumad. Aga vahepealseks ajaks on leitud rida kalli-tüüpi inimesi, keda kokku saades väntsutada: raamatukogutädi, rahvamajatädi,... Ise tuleb hoolas olla! :D Ja amet on mul ka õnneks selline - kalliline :)
Häid kaisuseid pühi!
:)
Tartusse, võib juhtuda, et jõuan veel enne aasta lõppu. aga lubada ei saa. kui tuleme, siis ilmselt üsna äkkotsusega.
29ndal on küll üks pisike üritus Tartus, kuhu võiks jõuda.
Tänan, Osaline, eks neid muid kallisid ikka ka vahel koguneb, aga mõned kallid ja kaisud on eriliselt igatsetavad ja ilma nendeta tundub maailm kurb...
Kulla Myself, see on ju tore uudis, äkki annad teada, kui tulemas oled, heameelega kohtuksin Sinuga... Äkki saadan meilitsi oma numbri? Kui Sul on väga äkktulek, siis ei pruugi blogi kaudu või meilitsi teade õigeaegselt kohale jõuda?
no maili kui julged ;)
Eheee, julge hundi rind pidavat rasvane olema... ja julge algus olla pool võitu! :):):)
Post a Comment