Väsinud ja pealinna-vastaline

Lõpetasin just oma tööülesanded.
Ma keeldun edaspidi igasugustele koolitustele minemast, kui see tähendab magamata ööd, sest mul on vaja veel sada tööasja ära teha!!!
Olen magamata ja väsinud, bussis ehk saan magada.
Nüüd pole mõtet enam pikali visata, see mõni minut tukkumist teeb enesetunde palju halvemaks, parem hakkan oma hommikusi toimetusi tegema. Nagunii vaja asjad pakkida.

Mulle ei meeldi Tallinn. Vabandan kõigi tallinlaste ees, aga see linn ei meeldi mulle tõepoolest. Tunnen end alati halvasti, kui pean pealinna minema. Ma olen küll püüdnud mõelda teda ilusamaks ja sõbralikumaks, aga ikkagi ei tunne ma end selle linnas koduselt. Liiga palju lärmi, müra ja liiklust minu jaoks... :) Maakas, noh!:)

Ja ebameeldiv on minu jaoks veel mitmeks päevaks minek, sest see tähendab automaatselt muret, kuhu ma ööbima lähen. Mul on küll Tallinnas sugulasi, eriti agaralt ootab mind mu tädi, kelle juurde ma siiski minna ei taha eriliste säästutingimuste pärast, mis ajavad mul südame pahaks. Teiste sugulastega ma ei suhtle nii tihedalt, et sinna maanduda, tunnen end ebamugavalt. Endisi klassikaaslasi on ka, aga ma olen kord juba selline häbelik ja tagasihoidlik, ma kohe ei tihka hakata end kuhugi pressima... :)
Nii on sellised ööbimise läbirääkimised minu jaoks igasuguste mitmepäevaste koolituste kõige kohutavam osa. :)
Seekordki jätsin selle kõige viimasele hetkele, tegelikult lausa homseks, lootuses, et äkki kuskilt mõni tore lahendus sülle kukub :D - ja kukkuski!:D:D:D

Ja tahan õhtul teatrisse minna, loodetavasti õnnestub, kuigi pealinlased on nii usinad teatriskäijad, et pole võimatu, et jään piletit ilma. Aga varuvariandid on ka olemas. :)

Nüüd aitab lobisemisest, vaja tegutseda!