Uskumatu, aga minu tööpäev lõppes just nüüd. Teadsin, et tuleb pikk päev (no mis pikk, kõigest 11 tundi...), nüüd peaksin kohe trenni jooksma, aga mulle endale tundub, et ma olen kui tühjaks pigistatud sidrun, ma ei ole kindel, kas ma suudan ennast sundida veel pooleteiseks tunniks reipust üles näitama.
Samas on ehk endal pärast parem tunne...
Oli väga tegus päev, homme ja ülehomme on samasuguseid loota. Kui siis neljapäev ka läbi saaks, siis vist võiks juba kergemalt hingata.
Muus osas on kuidagi väga nukker, töö on praegu praktiliselt ainus, mille peale ma mõtlema pean, aga taevakene, elus on ju muud ka peale töö!
Ma tahakski seda muud ka.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment