Käisimegi tütrega jõusaalis.
Mul oli täna vaba õhtu ja see tuli ometi ära kasutada.
Tunnistasime küll teineteisele, et oleme kohutavalt väsinud, aga seepärast ongi kahekesi käimine hea, et isegi kui tahaks mõelda, et äkki ikka ei läheks..., siis teine kohe togib takka ja kutsub korrale - lähme!
Ja kuna mees oli ka pahane, siis seda suurem rõõm oli tema silma alt ära minna. Selle peale oli tal küll tigedat porisemist, aga õnneks ma ei kuulnud seda. Mida ei kuule, see ei saa ka haiget teha.
Mulle meeldis väga, et meil oli vaja eelnevalt teha pooletunnine jalutuskäik, et kohale jõuda. See oli selline mõnus ettevalmistus jõutreeninguks. Ja meil oli tore jutustada. Sain talle isegi oma töömure ära rääkida ja ta andis mulle asjalikku nõu. :D:D:D
Mõnus kahekesiolemise aeg. Muidu pole meil enam üldse teineteise jaoks aega.
Mulle meeldis, et ta mulle ütles, et tal on nii hea meel, et ma temaga koos tulin. Heh, mul hoopis hea meel, et ta mind kutsus! :)
Rahvast seal õnneks ei olnud, kõrvalsaalis mängisid küll mehed lauatennist, aga jõusaal oli peaaegu meie päralt. Väga mõnus!
Tunnikese rassisime, muidugi oleks võinud ju kauemgi olla, aga esimesel korral ei saa end ometi ära katkestada. :D:D:D
Pärast käisime duši all ja koju saime jälle pool tunnikest jalutada.
Ainult et järgmisel korral peame endale helkurid külge riputama, seekord läks meelest ära. Mööda pimedat autoteed ei ole just kõige mõistlikum ilma helkurita kõndida.
Me olime ütlemata rahul! Nii mõnus oli olla!
Nüüd on mul paar õhtut kinni, aga ehk õnnestub nädalavahetusel see teekond jälle jalge ette võtta.
Wednesday, February 27, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment