Kas ongi nii, et mõtled ja soovid ja siis käid mõtte välja ja siis juhtubki midagi head?
Vahel vist nii juhtubki.
Ma küll ei usu enam imedesse, lihtsalt ei ole sellist tunnet, et imesid juhtub, aga ometi vahel toimub ilusaid asju. Ilusaid asju, mis tekitavad head tuju.
Ja siis ei morjenda igasugused lõpmatud tööasjad ka.
Jäägu nad sinnapaika.
Ei taha neile mõelda.
Mõtlen hoopis heale ja ilusale.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
no nädsasis... kes see oli kes mull korrutas, et imed ikka juhtuvad küll?? ja nüüd sihuke jutt??? va kahekeelne sihuke :P
Kahekeelne jah! :):):) Kas Sa siis ei tea, et naised on hirmus kahekeelsed - vahel nii ja vahel naa?! Nagu tuju, nõnda jutt! :):):)
Vahel on nii, et usun ja loodan ja olen kindel, et imed juhtuvad, aga teinekord tuleb kurbus ja tühjusetunne ja siis nagu enam ei usugi.... Kui kaua jõuab uskuda ja loota?
Post a Comment