Tuesday, February 26, 2008

Nagu õudusfilmis

Pikad pimedad koridorid. Kõledal kivipõrandal kõpsuvad vaid minu sammud. Vaikus. Pimedus. Koridori lõpus valgus. Inimtühjus.
Olen ihuüksi suures majas, mitte kedagi ei ole.

Siit edasi võiks minna nagu õuduspõnevikus...

Tegelikult lõpetasin töö hilja ja lahkusin majast, kohtamata hingelistki.
Kuskil olid kindlasti inimesed olemas, aga vaikuses kõpsuvad kingad tõid silme ette parimaid põnevusfilmide kaadreid, kus naine ihuüksi kõnnib pimedas parklas öösel oma auto poole, sammud kajavad asfaldil, ja siis...

Mul läks muidugi paremini - ei mingit ehmatust. :)
Mitte ühegi nurga tagant ei karanud välja kedagi, kes oleks ihanud mu salajasi dokumente või hindamatu väärtusega salajast mikrokiipi või veel midagi väga-väga salajasest salajasemat midaiganesasja. :D

Pärast 12-tunnist tööpäeva panin selga mantli, jalga saapad, kaela salli ja läksin koju.
Polnud kedagi, kellele head õhtut soovida, ja 12 tunni pärast tuleb ju jälle tagasi tulla...

Oli tunne, nagu peaks nädal juba läbi olema, aga see oli alles teisipäev.
Loodetavasti sel nädalal nii pikki tööpäevi enam ei tule.

2 comments:

P6rgukiz said...

Ära tee nii palju tööd, töötad oma noore elu ära :)
Soomlased on viimase peal selles suhtes - nii pea kui kell kukub, adjöö :D Ei mingeid ületunde, kui, siis paksu raha eest ja üliharva :D
Mul mees võtnud ka selle asja omaks. Tore, vähemalt lapsed näevad Issit ja naine meest :)
Teil vist peres teist pidi, ei näe pere emmet :P
Ai ai :)

valgeseelik said...

Ehheeee... ega jah... Noh, seda ei juhtu ju vääääga palju ka, et ma nii pikki päevi teen, siiski on meil perioodid, kus tavalise tööajaga hakkama ei saa. Nüüd on märtsi keskpaigani suht kiire ja pingeline, siis saab pisut hinge tõmmata ja siis läheb täie hooga edasi - kõige-kõige-kõige kiirem ja pinevam aeg veel tuleb. Kuid - eks ma pean ka seetõttu vahel pikki päevi tegema, et kui mul on näidendiproovide ajad, siis lähen nagunii varem ära - oeh, mis varem?! Õigel ajal, tahtsin ma öelda! :D:D:D
Aga jah, mis teha, ju ma siis olen niisugune saamatukene ja ei oska oma aega nii planeerida, et kõik tööaja raames valmis jõuaksin.
Mul on kõvasti arenguruumi! :) Pean hakkama soomlastest eeskuju võtma!:)
Ja mis mu pere seda emmet ikka niiväga vaatab, eks ole teist juba nähtud küll... :D:D:D
Tütar küll vahest imestab, kui õhtul hilja koju tulen: "Sa kah koju jõudnud!?"
Nii et pigem üllatan sellega, et koju tulen, kui et sellega, et mind kodus pole!!:D:D:D