Sunday, February 24, 2008

Unenägudes peegeldub rahulolematus?

Ma olen mitu ööd unenägusid näinud. Tänaöine ei jäänud millegipärast meelde, aga eileöine küll. See oli imelik unenägu. Olime mehega kuskil külas, aga sel oli ka A, kes lõpuks minu peal magas, muutudes lõpuks pisikeseks lapseks ja ma ütlesin rahulolematule mehele, et ta on ju laps, pole põhjust vihastada. Siis oli seal üks mees, kellega me justkui tahtnuksime omavahel olla, aga tema naine ja minu mees ei võimaldanud seda sugugi. Mingi paintballi liin oli ja üldse kuidagi segane värk. Aaa, tänaöine oli seotud koertega, koerad läksid purelema, see ei tähenda head, tähendab tüli sõpradega või midagi sellist.
Imelik on see, et ma pole kaua aega unenägusid näinud või vähemalt ei mäleta ma neid. Olen maganud nii sügavalt. Aga nüüd mitu ööd järjest unenägusid, mida ma isegi hommikul mäletan - see on imelik.
Kuigi ma ei tea, mida see tähendab. Vahest tähendab see mingeid rahulolematuse ilminguid, mis ei lase mul sügavalt magada. Sest sisimas olen ma rahulolematu muidugi, selles pole kahtlust. Kuigi põhjust nagu poleks, kui kõrvalt vaadata. Aga see polegi väljastpoolt nähtav, see on sisemine ja seda ma tajun ise.

3 comments:

Segasumma Saara said...

Sul on sisemise armastuse puudus. Puudus tundest et oled elus (selle sõna tormilisemas ja elujaatavamas mõttes) ja armastad - kogu hingest, kirglikult ja kõikeunustavalt. Tüdimus emotsionaalsest rutiinist ja igavusest. Positiivselt erutavate tugevate emotsioonide puudus. (Minu isiklik arvamine - diagnoosina ehk võibolla paikapidamatu, mulle lihtsalt tundub nii nagu ütlesin.)

valgeseelik said...

Olen Sinu diagnoosiga absoluutselt nõus! Täpselt see ongi, tahan ma seda endale tunnistada või mitte. Võin teha nägu, et olen rahul ja kõik on korras, aga sisimas tean, et see pole hoopiski nii.

valgeseelik said...

Veelkord Sulle plusspunktid kümnesse tabamise eest. Istun praegu üleval, und ei ole ja mõtlen Su sõnade peale. Ja igatsen niiväga just selle järele, millest kirjutad... (pisarad voolavad...)