Täiesti turvaline öömaja

Jätsin öömaja otsingud viimasele momendile, s.t. arvasin, et kui juba Tallinnas olen, küllap ma siis midagi välja mõtlen ja mõnele endisele klassiõele kaela sajan. Nii südametud nad ikka ei ole, et KÕIK mulle ära ütlevad, kellegi juurde ikka saan... Noh, selline naiivitar olin. :)

Mees oli mu pärast kangesti mures, ta teab, kui otuke ma pealinnas olen ja üldse ei orienteeru ja kuhugi minna ei oska ja tema sõnul on väga ebaviisakas kellelgi juurde niimoodi ette teatamata sisse sadada. Mis kõik oli õige.

Aga õnneks tegin ööl vastu neljapäeva arvutis veel tööd ja täieliku õnnejuhusena ilmus msn-i üks hea Tallinna sõber, keda polnud messis juba mitu aega näinud. Tema peale olin mõelnud ja saatuse sõrmena sattus ta just vajalikul hetkel mu suhtlusruumi tulema. Supervedamine!
Rääkisin temaga oma plaanidest, et tahan teatrisse minna ja tema juures ööbida, õnneks pole tal veel naist majas ja nii polnud öömajaga probleeme. ;)
Veel suurem vedamine oli see, et ta ise tegi ka sel õhtul etenduses kaasa, nii ei olnud mul etenduse ja teatri valikuga muret. :)

Muide, Estonias meeldib mulle kohutavalt üks asi, mida ma olen teistes teatrites taga igatsenud - võimalus osta kohapealt lilli ja lavale saata. Noh, lavale saab lilli igas teatris saata, aga need peaksid endal juba teatrisse tulles kaasas olema.
Aga kui ma näiteks leian etenduse jooksul, et mõni näitleja mängib nii tohutult hästi, et tahaks talle kohe lilli saata, siis mul pole seda võimalust. Järelikult pean ma teatrisse minnes seda juba ette teadma, kas tahan kellelegi lilli kinkida või mitte. Aga mina pean enne ikka etendust nägema ja näitlejate mängu ja minul sünnivad sellised otsused emotsioonide pinnalt.

No seekord polnud tegu selliste emotsioonidega, tahtsin lihtsalt inimesele heameelt teha, pealegi tean, et talle lilled väga meeldivad. Ja küllap ka tänu üles näidata öömaja pakkumise eest.

Ostsin lilled, kirjutasin nimekaardi... Lilleneiu parandab nime. Mina vaidlen vastu, et ei-ei, see on ikka õige. Pärast küsib lilleneiu vaikselt ühe naisterahva käest: "Kas sa tunned sellist?" :D:D:D

Ma sattusin segadusse - kas tõesti ajasin jälle midagi segi?! A. on mulle bluffinud ja tegelikult ei mängigi siin!??!!
Nojah, tegelikult on A. muidugi nii pisike vend, et teda lihtsalt ei teata... Kes neid massistseenides osalejaid ikka nimepidi teab....
Aga etendus oli vaimustav ja suurepärane!

Pärast etendust käisime poest läbi, ostsime veinikõrvast ja hommikuks söögipoolist.

Tuli välja, et A. käib veinikursustel ja teab nii mõndagi huvitavat veinide kohta. Tal oli kodus päris hea valik, ma eelistasin valget, aga pärast läks üks punane ka järgi. :)
Ja kui ma nime üles ei kirjuta, siis ma muidugi enam ei mäleta, mida ma jõin. Aga valge vein oli igal juhul parem! Kui mäletaks, mis see oli, siis saaks ehk siinsetest kauplustest ka seda otsida...

A. on huvitav meesterahvas. Omapärane. Aga temaga meil juttu jätkub ja sõbrana on ta väga tore. Turvaline ka, sest väga kindel ja turvaline on ööbida mehe juures, kellega pole mingit keemiat ja ühtki patumõtet ei tule pähe, minul vähemalt mitte, loodetavasti temal ka mitte, igal juhul ei anna sellest miski märku. :):):)
Ja sellised mehed mulle sõbrana meeldivad. Tema poole võib alati sisse sadada ja sellest ei teki kunagi probleeme.

Ehkki kui ma sellest ühele sõbrale rääkisin, siis ta arvas, et ehk on tegu lihtsalt homoga. :)
No ma ei tea, ma ei oskaks teda selles kahtlustada, aga isegi kui on, siis on, mis see minu asi on, seda parem mulle. Veelgi turvalisem!:D:D:D

Aga mitte kõik mehed pole paraku nii turvalised.... :D:D:D

Niisiis oli meil hommikul mõlemal kerge peavalu ja kohv läks väga hästi. Uneaega jäi ka pisut väheks, sest meie veinimanustamine ja jutuajamine venis kaugelt üle südaöö.

Kuid sel päeval ma vähemalt koolitusloengul ei tukkunud! 4 tundi und ja pudel veini näo peale oli suuresti abiks! :):):)