Eile ei läinudki trenni.
Koristaja käis juba ukse vahelt piilumas, kas ma tõesti veel tööl olen. Olin ikka küll. Hea oli, et piilus, muidu oleks ta mu rahumeeli luku taha pannud. :)
Pidasin plaani, et kui ma ei lähe trenni, siis teen vähemalt ühe vajaliku töö ära. Aga siis helistas mees ja ütles, et ta oli juba päeval koju tulnud, paha olla, palavik ja tahab naist koju. No kust seda naist nii äkki võtta?!
Läksin siis ise, endal hea meel, et leidsin ettekäände, miks ma ei saanud trenni minna ega tööd teha :):):)
Oeh, laisk olen, mis muud! Südametunnistus kriibib, et trenn vahele jäi, lohutan end lubadustega kodus end natukenegi liigutada, ehkki ma tean, et see jääb minust küll tegemata. Pole ma mingi üksitegija, ettekäändeks tuntud - aega pole! Homme teen!:)
Aga mehele tegin teed, söötsin vitamiine sisse ja hoidsin kätt, et ta ennast paremini tunneks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Eks need mehed ole nagu väikesed lapsed, kui nad haigeks jäävad. Naised peavad suutma haigena kõike teha, keegi ei poputa ja hoia kätt ;)
mehed mängivad naiste kaastundel päris kenasti.
ma ei taha seda öeldes õel näida :O
Nojaaah, minu mees poputab mind küll, kui ma haige olen, tuleb tõde tunnistada. Ja isegi haigena läheb ise koeraga õhtul välja, peaasi, et mina ei peaks pimedas pori ja lopaga õue minema. :)
Aga selline hädine on küll, muudkui ohib ja puhib ja tahab hoolitsemist. No kes ei tahaks! Ehkki ma usun ju ka, et tunnebki ennast väga halvasti,kuigi palavikku pole üldse palju. See pole näitaja.
Ja eks ma seekord võinuks öelda ju küll, et ei saa tulla, kannatagu, küllap ma varsti jõuan, aga ju ma ikka ise ka tahtsin koju minna ja ei viistinud enam tööd teha. :):):)
Post a Comment