Täna sündis tütar. Teine laps ja esimene tütar. Sünnitus oli komplikatsioonidega, aga lõppkokkuvõttes läks õnnelikult, kui ma hiljem kuulsin, mis kõik oleks võinud juhtuda. Meil õnneks ei juhtunud.
Tollal 24. kuupäev veel pidupäev ei olnud, vaba päev ammugi mitte. Nüüd õnneks on. Igavesti tore. :)
Minu ema pole millegipärast tütart kunagi eriti hoidnud, tema jaoks oli kõige tähtsam meie esiklaps. Sellel pinnal on meil olnud palju tülisid ja pahandusi, ta pole iial aru saanud, milliseid karuteeneid ta laste vahel vahetegemisega teinud on.
Kurb. Aga see vahetegemine kestab siiamaani. Tütre sünnipäevale ta ei tule, sest telekast algab just sel ajal ju presidendi vastuvõtt. Nii on see aastaid olnud. Ikka on telekast parajasti mingid kohutavalt huvitavad saated, mida ei saa vaatamata jätta, need on palju olulisemad kui lapselapse sünnipäev.
Õnneks on nii, et teine vanaema teeb vahet jälle teistpidi, nii on kummalgi lapsel oma lemmikvanaema ja kummalgi vanaemal oma lemmiklapselaps. Ülejäänud lapsed on kuidagi võrdsemalt jagunenud, need lihtsalt on - pole ei lemmikud ega põlatud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
7 comments:
Emale ka siis palju õnne. See ju tema pidupäev ka.
Aitäh! :) Muidugi pidupäev! Tütrekese sünd oli ilus sündmus. :)
Vabariigi tütar:)
Kas emasse?;)
Palju õnne!!!
Vaat ma ei tea, kui palju emasse, aga aitäh sellegipoolest nii Joodikupojale kui Kristiinale!:)
õnne!
Ja täitsa hea, et neid vanaemasid siis täpselt on jagunud.
Post a Comment