Eesti Vabariigi sünnipäev tuli koos suure kevadega. Täna hommikul tulin linnulaulu saatel tööle. Imeilus oli.
Õhtune taevas oli roosakas - jälle imeilus....
Nüüd on juba pime, ma ei lähegi enam koju, lähen otse trenni. Ma ei saa enam treeninguid vahele jätta, muidu jään teistest väga maha.
Aga tegelikult ei ole mul tahtmist midagi teha, tahaksin hoopis pimedas ja vihmas jalutada ja lihtsalt olla, uidata mööda vihmamärgi tänavaid ning lasta valudel ja nukrustel endast läbi voolata, lubades vihmal need minema uhtuda...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Jah, mulle meeldiks see ka... Mul on tuttav Aafrikas, igatseb koju, aga mina kujutlen, kuidas ma seal ringi rändan ja kõike uut avastan.
Post a Comment