Sunday, May 11, 2008

Rattaga tutvust uuendamas

Täna sõitsin üle hulga aja rattaga. Ei mäletagi, millal viimati ratta selga sai istutud.

Mul oli nimelt vaja ühe tädi käest vanaaegne ratas ära tuua. Mees oli abivalmis ja pakkus, et toome autoga, aga selle mahutamisega pakiruumi oli suur tegu ja ma ütlesin, et pigem sõidan, autoga vedades on rohkem jama.

Istusingi ratta selga ja - oh, kui tore oli! :)

Päris kahju, et ma igapäevaselt rattaga üldse ei sõida.
Kus mul sõitagi... Aga kasvõi trenni mõtteski oleks tore aeg-ajalt mõni tiir teha.

Kõnealune vanaaegne ratas igatahes veeres väga mõnusalt ja kergelt, ilm oli ka ilus, ma oleksin kauemgi sõitnud. :)
Kahjuks algas proov ja sõit jäi sedapuhku pooleli.

2 comments:

kukupai said...

Rattasõit on jah niisugune asi, et kui korra selgeks saad, siis ära enam ei unusta.
Aga kui pikk vahe sees, siis esimesel korral ei tohigi üle pingutada, pärast valutavad need lihased, mille olemasolust muidu aimugi pole.

valgeseelik said...

Ehhee, ma arvasin, et äkki olen nii nõrguke, et ei suudagi sihtpunkti sõita... :D Aga ei ole ma nõrguke ühti! Oleksin võinud rahumeeli veel sõita! Pärast mõtlesin, et eriti uhke olnuks selle rattaga maratoni sõitma minna!!! :D