Thursday, May 15, 2008

Pesupoed - kogemused seinast seina

Ma kohe ei saa kirjutamata jätte ühest Väga Suure Linna sukapoest (ehkki kirjade järgi on ta pesupood), kuhu ma nüüd ikka sisse astun, sest olen sealt väga positiivse kogemuse saanud. Ma ei tea, kas Väga Suure Linna naised ise teavad, kui hea sukapood neil on keldriruumides Aedvilja tänavas (no on ikka nimi! :D).
Eelmisel Väga Suure Linna külastuskorral sattusin sinna, sest sukad ja sukkpüksid on mu nõrkus ja seal oli valikut väga mitmekesist. Aga veel suurem väärtus oli müüjates, sest nad olid väga professionaalsed, nad oskasid soovitada õiget suurust (kui on sisskootud mustriga sukkpüksid, siis peab võtma natuke suurema numbri, muidu muster ei lase väga venida), nad soovitasid mõnda mudelit mitte osta, sest lähemal vaatlusel oleks selgunud, et see on jama mudel, nad oskasid väga professionaalselt ainuüksi visuaalselt öelda, millist suurust ma kannan ja millise mudeli suurus on sobiv ja millise mudeli suurus on natuke erinev standardist - no igal juhul nii asjatundlikke müüjaid nägin ma esmakordselt. Sellepärast läksin sellesse poodi ka seekord.
Nad küll sõnasid, et teevad endale kahjumit, et ei soovita halbu sukkpükse osta, aga ma ütlesin, et sellepärast ma siia tagasi tulengi ja ostan seekord veel rohkem kui eelmine kord. :D
Seda ma tegingi. :)
Otsin sukki ja sukkpükse suuremal hulgal, sest ma kohe ei saa põnevaid mudeleid ostmata jätta! Olen täielik šopahoolik! Arve suurust ma igaks juhuks ei julge kohe mitte öeldagi! :)
Pesu tahtsin ka, mul oli üks kindel nõue ja lõpuks nad mulle selle välja ajasid. :)

Siis läksin veel ühte teise pesupoodi. Kardinaalselt teine suhtumine. Tädi leti taga luges raha. Ega ma ei oodanudki, et ta kohe minu juurde tormaks ja hakkaks mulle pealetükkivalt midagi soovitama. Vaatasin ringi ja leidsin ühe sobiva mudeli, kuid kahjuks väike number. No ma ei jõua enam kirjutada sellest, et kõik ilusad pesud on väikeste rindadega naistele! :) Ja suurerinnalised pangu endale mingid jõledused selga!?? Diskrimineerimine, leian ma.
Aga see selleks.
Küsisin müüjanna käest, kas suuremat numbrit on. Ta mühatas, et ei ole ja luges raha edasi.
Tore on. Minu käest jääb tal igal juhul raha saamata.

Läksingi minema.
Kolmandasse pesupoodi. Seal oli eksklusiivsem pesu, aga üldse mitte ülemõistuse kallis. Ja mis te arvate - mis suurusele olid KÕIK ILUSAD mudelid??? Loomulikult A ja B suurusele!!!!! Ja C ja D on täiesti olematud! No mingeid mudeleid oli, aga ma tahan kena ja romantilist, pitsikeste ja satsikestega, ei taha mingit jama.

See-eest oli müüjanna huvitav. Tal oli ilmselt suhtlemisvaegus, ta hakkas mulle rääkima täiesti eraelulisi asju, ma kuulasin ja mõtlesin, et inimene peab küll suures mures olema, kui hakkab täiesti võhivõõrale inimesele rääkima selliseid asju oma elust. Selgus, et oligi suur mure - pereliige koer oli eelmisel päeval surnud. Küllap oli naine endast väljas, kellegagi polnud ilmselt ka rääkida ja mina juhtusin olema päästerõngaks.
Hea, kui tal natuke kergem sai.
Ja ma mõtlesin, kuhu võib üksindus viia - isegi rääkida pole mitte kellegagi peale võhivõõraste. See on väga kurb.
Elu on elatud tütrele, kelle jaoks on kõik tehtud, kuid too on hoopis välismaal ega hooli vist millestki. Aga mul pole õigust anda hinnanguid kellegi elule, küllap on temal oma põhjused, miks ta just nii elab.
Ja vanemad on alati tahtnud, et nende lapsed elaksid paremini kui nad ise on elanud. Iseasi, kas me alati oskame õigesti oma tegusid hinnata, mida me väidetavalt laste heaks teeme. Vahel võivad need karuteeneks osutuda.
See oli küll võõras inimene, aga kuidagi puudutas temaga kohtumine minu hinge ja ta on mul meeles.
Kui järgmisel korral sinnakanti satun, siis astun tema juurest kindlasti läbi, et küsida, kuidas tal läheb.

No comments: