Üks mure on mul ka.
Teatavasti pean ma varsti jälle Väga Suurde Linna minema. See, et mul pole vajalik töö tehtud ja mul sellega üldse probleem on (pole veel suutnud töö pealkirja ja sisugi välja mõelda!!!), on ainult pool häda. Ja üldse mitte suur häda, selles osas olen optimist. :)
Palju ebameeldivam on minu jaoks asjaolu, et tööülesannete tõttu ei saa ma minna esimesel päeval loengutesse, kusjuures kõige õnnetumaks tegev on seejuures asjaolu, et just sel päeval on TERVE PÄEV lektoriks mu LEMMIKLEKTOR, kelle esinemist ma tõeliselt naudin ja keda on väga hea kuulata.
Ma olen VÄGA õnnetu... :( :( :(
Rääkisin oma murest ülemusele, aga selles osas ei saa ta midagi ette võtta, ehkki korraks jäi mulle mulje, et ta vist enam ei tahagi mingeid parandusi ja muudatusi teha, see on piisavalt ebameeldiv ettevõtmine tema jaoks.
Ja nii olen ma juba ette väga õnnetu, et ma ei saa täielikult oma täiendusele pühenduda (pealegi veel ilma jäädes oma lemmiku loengust!).
Loomulikult saan ma materjalid paberkandjal, aga see pole ju hoopiski seesama! Absoluutselt teine asi on kuulata vaimustavat esitust väga huvitavatel ja olulistel teemadel, pealegi jääb kõik palju paremini meelde, kui loeng on pikitud huvitavate näidetega ja esitus ise emotsionaalne ning meeldejääv. Siis pruugib vaid materjale lugeda ning kohe tuleb meelde, mida lektor siia või sinna juurde rääkis.
Eelmisel korral täiendusel olles just rääkisime ühe kaaslasega sellest, et kohalikud kipuvad ikka pärastlõunastest loengutest minema hiilima, kas siis tööülesannete tõttu või muudel põhjustel, aga kaugemalt tulijatel on õnneks aega ja võimalust kõigest maksimumi võtta, mingid tööasjad ei kummita ja ka pere ei oota, et õhtul koju peaks ruttama.
Ja nüüd olen ise olukorras, kus ma ei saa ühel päeval üldse osaleda!!! :(
Mind pahandab ka see, et tegelikult olid ju minu täienduse kuupäevad ammuilma teada, seda oleks saanud ju arvestada ning teha vastavad parandused, sest neid parandusi on juba nagunii mitu korda ja mitut puhku tehtud.
Küllap neis mitmekordsetes vahetustes ongi asi, et neid enam teha ei taheta.
Ja mina olen õnnetu. :(
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment