Patuasi, et veel üleval olen, aga mul oli vaja veel tööd teha ja siis kassi otsida ja juttu ka ajada. Ja ega ma siis magama ei saa minna, kui pole poole sõnagagi midagi üles tähendanud. :D
Tööl oli täna ebameeldiv päev, mul oli palju asju teha, aga suurem osa jäi tegemata, eks ma siis nüüd kodus lõpetasin.
Kõige raskem osa oli pärastlõunal, mul tuli klomp kurku ja pisarad tahtsid silma tükkida, aga minusse suhtuti mõistvalt. Tagasiside oli meeldiv ja me saime jutud räägitud, aga üht-teist ilmselt muutuma peab.
Loodetavasti sain ma selgeks teha, et ma ei taha olla vaenlaste leeris.
Eks näis, kuidas edasi.
Appi! Mul tuli meelde veel üks pakiline asi.... :(
Aga see jääb küll homset ootama, mina praegu enam midagi tegema ei hakka!.........
Muret teeb sõprade olukord. Ühel sõbral on päris kehvasti, hommikul oli suisa paha lugu, õhtuks siiski leebus ja arvas, et kes teab, milleks see halb asi hea oli.
Jah, ega me keegi ei tea. Ja alati on igal halval asjal oma hea külg ka. Ainult et see võib hiljem avalduda.
Mõtlen tema peale.
Teiste sõprade peale mõtlen ka. Ei ole kellelgi kerge, igal omad mured, kellel väiksemad, kellel suuremad. Tegelikult on igaühe mure tema enda jaoks suur. Kõik on suhteline.
Ma tahan, et kõigil läheks hästi. Mul endal sealjuures ka. :)
Trenni ma täna ei jõudnud, sest proov oli. Ja mulle ei meeldi, kui hakkabki olema nii.
Mulle sõidetakse lihtsalt julmalt sisse. Ehkki saan aru, et kõigil on oma aegu raske planeerida ja kõik on väga hõivatud. Aga ma ei tahaks ju ka iga kord oma trennist ilma jääda...
Monday, March 31, 2008
Sunday, March 30, 2008
Enno Selirand - vaimustav ja karismaatiline
Lubasin natuke lähemalt rääkida lektoritest ja teemadest.
Üks fantastiline lektor oli Enno Selirand.
Mu pinginaaber, keda ma isegi ei tundnud veel, sosistas mulle, et see on väga huvitav inimene ja tal on väga viimase peal loengud, tal olevat teoloogiline haridus ja üleüldse on ta äärmiselt võluv isiksus.
(Hm, no kui teoloogiline haridus, siis ma usun, et ta võib väga huvitavalt rääkida, sest olen ennegi kogenud, et teoloogilise haridusega inimesed on väga huvitavad isiksused, väga võluvad ja targad!, mõtlesin omaette...)
Enno Selirand Esimese Eesti usaldustelefoni rajaja, psühholoog, Hingeabi assotsiatsiooni "Usaldus" president - annab Google´i otsing esmase info.
Muidu täiesti tähelepandamatu kuju, kui tänaval vastu tuleks, ilmselt ei märkakski, aga niipea kui suu lahti tegi ja rääkima hakkas - karismaatiline mees!!!
Ta rääkis eetikast, eetikakoodeksist, eetilisest konfliktist, eetikakriisist - ja ma usun, et tal jäi veel paljugi rääkimata!
Teda oleks võinud lõpmatuseni kuulata, niivõrd huvitavalt rääkis, tõi näiteid, arutles...
Minul, kes ma olin öösel vaid paar tundi maganud, ei tulnud isegi MÕTET väsimusest või uinakust, haigutamisest rääkimata!
Olen alati öelnud, et inimese puhul on kõige olulisem tema sisemaailm, väärtushinnangud, tema vaimsus, tema olek, rääkimine (sõnakasutus), tarkus, haritus, maailmavaade. Inimene muutub koheselt ilusaks ja karismaatiliseks, kui tal on rikas sisemus, tema maailmavaade ja hoiakud on paigas.
Vaimustav inimene!
Tema loeng oli üks parimaid sel kursusel, paistis, et minu vaimustust jagasid teisedki. Pinginaaber küsis vandeseltslaslikult: "Noh, oli hea?" No muidugi oli! :)
Mina igal juhul tänasin teda loengu lõpus selle imepärase elamuse eest, mida ta meile pakkus. Siis ühinesid teisedki.
Üks fantastiline lektor oli Enno Selirand.
Mu pinginaaber, keda ma isegi ei tundnud veel, sosistas mulle, et see on väga huvitav inimene ja tal on väga viimase peal loengud, tal olevat teoloogiline haridus ja üleüldse on ta äärmiselt võluv isiksus.
(Hm, no kui teoloogiline haridus, siis ma usun, et ta võib väga huvitavalt rääkida, sest olen ennegi kogenud, et teoloogilise haridusega inimesed on väga huvitavad isiksused, väga võluvad ja targad!, mõtlesin omaette...)
Enno Selirand Esimese Eesti usaldustelefoni rajaja, psühholoog, Hingeabi assotsiatsiooni "Usaldus" president - annab Google´i otsing esmase info.
Muidu täiesti tähelepandamatu kuju, kui tänaval vastu tuleks, ilmselt ei märkakski, aga niipea kui suu lahti tegi ja rääkima hakkas - karismaatiline mees!!!
Ta rääkis eetikast, eetikakoodeksist, eetilisest konfliktist, eetikakriisist - ja ma usun, et tal jäi veel paljugi rääkimata!
Teda oleks võinud lõpmatuseni kuulata, niivõrd huvitavalt rääkis, tõi näiteid, arutles...
Minul, kes ma olin öösel vaid paar tundi maganud, ei tulnud isegi MÕTET väsimusest või uinakust, haigutamisest rääkimata!
Olen alati öelnud, et inimese puhul on kõige olulisem tema sisemaailm, väärtushinnangud, tema vaimsus, tema olek, rääkimine (sõnakasutus), tarkus, haritus, maailmavaade. Inimene muutub koheselt ilusaks ja karismaatiliseks, kui tal on rikas sisemus, tema maailmavaade ja hoiakud on paigas.
Vaimustav inimene!
Tema loeng oli üks parimaid sel kursusel, paistis, et minu vaimustust jagasid teisedki. Pinginaaber küsis vandeseltslaslikult: "Noh, oli hea?" No muidugi oli! :)
Mina igal juhul tänasin teda loengu lõpus selle imepärase elamuse eest, mida ta meile pakkus. Siis ühinesid teisedki.
Kuhjaga ebameeldivusi
Täna oli mul tööpäev. Tavaliselt laupäeviti ei ole, aga täna erandina oli.
Muidu läks kenasti, kõik oli tore, kuni sinnani, mil sain teada, et minuga ikkagi ei olda rahul. :(
Ma võtan kriitikat rahulikult ja täie teadmisega, et loomulikult on mul arenguruumi ja alati saab teha paremini.
Aga see, mis mind jalust niitis, oli see, et minust tagaselja just kõige paremini ei räägitud. See oli mõtlemisekoht.
Ja nõuab ilmselt põhjalikku järelemõtlemist, kuidas edaspidi käituda.
Mida ma siis peaksin tegema? Neile teada andma, et kui neile minu heasüdamlik ja hooliv stiil ei sobi, siis hakkan käituma stiilis "kuidas küla mulle, nõnda mina külale"??? Ja proovigu siis veel midagi öelda???!!
Ehkki see ei ole päris see, mis mulle endale sobiks...
Igal juhul tunnen end väga halvasti ja ma ei tea veel, mida ja kuidas edasi. Üks mis kindel - paistab, et vanaviisi enam edasi ei saa.
See oli minu jaoks hoop allapoole vööd.
Võib ju olla, et see polnudki kuidagimoodi halvasti mõeldud, aga mind riivas see küll päris korralikult.
Ma ei tohiks seda südamesse võtta, aga ikka võtan.
Või peaksin mõtlema, et see on ju ainult töö? Ja et elus on palju tähtsamaid asju kui tööasjad?
Päris nii ma ka ei saa.
Lõppude lõpuks läheb see kõik mulle ikkagi korda.
Muidu läks kenasti, kõik oli tore, kuni sinnani, mil sain teada, et minuga ikkagi ei olda rahul. :(
Ma võtan kriitikat rahulikult ja täie teadmisega, et loomulikult on mul arenguruumi ja alati saab teha paremini.
Aga see, mis mind jalust niitis, oli see, et minust tagaselja just kõige paremini ei räägitud. See oli mõtlemisekoht.
Ja nõuab ilmselt põhjalikku järelemõtlemist, kuidas edaspidi käituda.
Mida ma siis peaksin tegema? Neile teada andma, et kui neile minu heasüdamlik ja hooliv stiil ei sobi, siis hakkan käituma stiilis "kuidas küla mulle, nõnda mina külale"??? Ja proovigu siis veel midagi öelda???!!
Ehkki see ei ole päris see, mis mulle endale sobiks...
Igal juhul tunnen end väga halvasti ja ma ei tea veel, mida ja kuidas edasi. Üks mis kindel - paistab, et vanaviisi enam edasi ei saa.
See oli minu jaoks hoop allapoole vööd.
Võib ju olla, et see polnudki kuidagimoodi halvasti mõeldud, aga mind riivas see küll päris korralikult.
Ma ei tohiks seda südamesse võtta, aga ikka võtan.
Või peaksin mõtlema, et see on ju ainult töö? Ja et elus on palju tähtsamaid asju kui tööasjad?
Päris nii ma ka ei saa.
Lõppude lõpuks läheb see kõik mulle ikkagi korda.
Saapajaht
Reede õhtupoolik kujunes mul õudusunenäoks, kuna mu saapalukk läks katki!
See oli minu jaoks väga kole!!!
Ma ju räägin, et mul on hädasti uusi saapaid vaja!!! :)
Ja praegu oli vaja just punaseid saapaid!!! :D
Jumal tänatud, et transpordiküsimus oli lahendatud, muidu ma küll ei tea, mis ma oleksin teinud.
Igal juhul oli piisavalt jube isegi sadakond meetrit sellise saapaga traavida, ma tundsin end nii halvasti ja mul oli tunne, et kõik saavad aru, kui halvasti ma end tunnen.
Seda enam püüdsin pead uhkelt kuklasse ajada ja mitte välja teha kõõrdpilkudest, mis mu kentsakale välimusele olid suunatud. :)
Jumal tänatud, et mind siin keegi ei tundnud!!! :)
Ei jäänudki muud üle kui saapajahile minna.
Pole ju praegu erilist saapavalikut.
Olemasolev valik on küll allahinnatud, aga siiski kesine. Ja eriti punase saabaste osas! :S
No mingisugused ma siiski leidsin ja kaaslase kinnitusel olid need olemasolevaist parimad - ju ma siis pidin uskuma! ;)
Teinekord võiks saapalukk vähemalt õigel hooajal puruneda... :)
See oli minu jaoks väga kole!!!
Ma ju räägin, et mul on hädasti uusi saapaid vaja!!! :)
Ja praegu oli vaja just punaseid saapaid!!! :D
Jumal tänatud, et transpordiküsimus oli lahendatud, muidu ma küll ei tea, mis ma oleksin teinud.
Igal juhul oli piisavalt jube isegi sadakond meetrit sellise saapaga traavida, ma tundsin end nii halvasti ja mul oli tunne, et kõik saavad aru, kui halvasti ma end tunnen.
Seda enam püüdsin pead uhkelt kuklasse ajada ja mitte välja teha kõõrdpilkudest, mis mu kentsakale välimusele olid suunatud. :)
Jumal tänatud, et mind siin keegi ei tundnud!!! :)
Ei jäänudki muud üle kui saapajahile minna.
Pole ju praegu erilist saapavalikut.
Olemasolev valik on küll allahinnatud, aga siiski kesine. Ja eriti punase saabaste osas! :S
No mingisugused ma siiski leidsin ja kaaslase kinnitusel olid need olemasolevaist parimad - ju ma siis pidin uskuma! ;)
Teinekord võiks saapalukk vähemalt õigel hooajal puruneda... :)
Diagnoose tuleb aina juurde:D
Loengutest ja lektoritest kirjutan ma lähemalt mõni teine kord, sain nii mõndagi huvitavat, rääkimata minu diagnooside varasalve täienemisest... :D:D:D
Mõttetu varustus
Ma ei oska kunagi mitmepäevasele reisile minnes asju kaasa pakkida.
Ma jään alati liiga kauaks kaalutlema, kas seda või teist asja on ikka vaja ja äkki ikka igaks juhuks oleks vaja kaasa võtta. Pigem siis võtan kaasa, kui et maha jätan. Ennem olgu rohkem asju, kui et midagi puudu tuleb! :)
Sellepärast on mu reisikott tavaliselt mitmepuudane, sest mu "sõjavarustus" on alati ülepingutatud.:D
Sest tavaliselt läheb mul mõtlemisega nii kaua aega (pikatoimeline noh!:D), et hakkab juba kiireks minema ja mees kamandab juba autosse ja see tähendab seda, et tuleb siis asjad kotti visata, jõudmata kaaluda, kas neid ikka tegelikult ka vaja on! :D
Seekordki sai mul kaasa suuremal hulgal varusukapükse, sest mul on paaniline hirm sukapükste katkimineku ees, selleks otstarbeks peab ikka mitu varupaari kaasas olema!
Siis oli mul muidugi väga rumal mõte, et ma jõuan näidendite tekste õppida ja raamatut lugeda! Loomulikult olid need mul kaasa taritud!!!!
Ja naiivitar olin ka loengumaterjalide osas - arvasin, et väga mõistlik on varustada end suure süstematiseeritud kaustaga, aga kes siis tänapäeval enam käsitsikirjutamisega vaeva näeb ja veel vähem sellega tudeerijaid koormab!!???
Oh ei! Kõik jaotusmaterjalid olid loomulikult trükitud ning eraldi kaustas - jälle minu aps!
Ja kott selle apsu tõttu kah raskem!
Ainus, mida polnud vaja kahetseda, oli mu kosmeetikavaramu, selles osas olen parandamatu. :P
Mees veel küsis mu tohutut hulka kreeme (küll näole, kehale, jalgadele ja kuhu veel iganes :D) nähes, kas mul ikka on neid kõiki vaja, tema pidavat küll ilma hakkama saama... :D:D:D
Nii oli pool mu koti sisust täiesti tarbetult kaasa veetud (miks ma küll ometi ei õpi oma kogemustest???), teine pool õnneks läks asja ette.
Asi seegi.
50% kasu pole ju ka paha. :D
Aga arenemisruumi on. :)
Ma jään alati liiga kauaks kaalutlema, kas seda või teist asja on ikka vaja ja äkki ikka igaks juhuks oleks vaja kaasa võtta. Pigem siis võtan kaasa, kui et maha jätan. Ennem olgu rohkem asju, kui et midagi puudu tuleb! :)
Sellepärast on mu reisikott tavaliselt mitmepuudane, sest mu "sõjavarustus" on alati ülepingutatud.:D
Sest tavaliselt läheb mul mõtlemisega nii kaua aega (pikatoimeline noh!:D), et hakkab juba kiireks minema ja mees kamandab juba autosse ja see tähendab seda, et tuleb siis asjad kotti visata, jõudmata kaaluda, kas neid ikka tegelikult ka vaja on! :D
Seekordki sai mul kaasa suuremal hulgal varusukapükse, sest mul on paaniline hirm sukapükste katkimineku ees, selleks otstarbeks peab ikka mitu varupaari kaasas olema!
Siis oli mul muidugi väga rumal mõte, et ma jõuan näidendite tekste õppida ja raamatut lugeda! Loomulikult olid need mul kaasa taritud!!!!
Ja naiivitar olin ka loengumaterjalide osas - arvasin, et väga mõistlik on varustada end suure süstematiseeritud kaustaga, aga kes siis tänapäeval enam käsitsikirjutamisega vaeva näeb ja veel vähem sellega tudeerijaid koormab!!???
Oh ei! Kõik jaotusmaterjalid olid loomulikult trükitud ning eraldi kaustas - jälle minu aps!
Ja kott selle apsu tõttu kah raskem!
Ainus, mida polnud vaja kahetseda, oli mu kosmeetikavaramu, selles osas olen parandamatu. :P
Mees veel küsis mu tohutut hulka kreeme (küll näole, kehale, jalgadele ja kuhu veel iganes :D) nähes, kas mul ikka on neid kõiki vaja, tema pidavat küll ilma hakkama saama... :D:D:D
Nii oli pool mu koti sisust täiesti tarbetult kaasa veetud (miks ma küll ometi ei õpi oma kogemustest???), teine pool õnneks läks asja ette.
Asi seegi.
50% kasu pole ju ka paha. :D
Aga arenemisruumi on. :)
See kole pealinn... polegi nii kole... :)
Ma avastasin, et mida rohkem mul tekib pealinnas meeldivaid suhteid ja seoseid, seda enam hakkan ma seda linna taluma.
Ma ei saa veel öelda, et ta mulle meeldiks, aga ma enam ei mõtle, et kuidas on võimalik, et inimesed selles linnas elavad.
Kummaline, kuidas suhted ja sidemed mõjutavad suhtumist ka keskkonda, kus viibid seoses nende inimestega.
Hakkan nägema, et oli ainuõige otsus valida kursus sellesse linna, sest tegelikult on mulle vaja harjumist linnaga, mida ma olen kogu aeg tõrjunud ja mis pole mulle iial meeldinud.
Ainus võimalus see meeldivamaks muuta ongi seal rohkem viibida ja teda rohkem tundma õppida.
Sest tõrjumise põhjus pole ju miski muu kui hirm, et ei saa hakkama.
Kui ma iga kord näen, et tegelikult saan hakkama küll (ehkki teiste abiga!:D), siis hakkab hirm vähenema.
Ma polnudki ainus, kes Suurest Linnast Veel Suuremat Linna kartis, üks naine kursuselt rääkis sedasama. :D
Et talle kohe üldse ei meeldi pealinnas käia ja ta tahaks kohe eemale hoida, kui jälle pealinna kanti sõita tuleb.
Tuttav tunne. :)
Ma ei saa veel öelda, et ta mulle meeldiks, aga ma enam ei mõtle, et kuidas on võimalik, et inimesed selles linnas elavad.
Kummaline, kuidas suhted ja sidemed mõjutavad suhtumist ka keskkonda, kus viibid seoses nende inimestega.
Hakkan nägema, et oli ainuõige otsus valida kursus sellesse linna, sest tegelikult on mulle vaja harjumist linnaga, mida ma olen kogu aeg tõrjunud ja mis pole mulle iial meeldinud.
Ainus võimalus see meeldivamaks muuta ongi seal rohkem viibida ja teda rohkem tundma õppida.
Sest tõrjumise põhjus pole ju miski muu kui hirm, et ei saa hakkama.
Kui ma iga kord näen, et tegelikult saan hakkama küll (ehkki teiste abiga!:D), siis hakkab hirm vähenema.
Ma polnudki ainus, kes Suurest Linnast Veel Suuremat Linna kartis, üks naine kursuselt rääkis sedasama. :D
Et talle kohe üldse ei meeldi pealinnas käia ja ta tahaks kohe eemale hoida, kui jälle pealinna kanti sõita tuleb.
Tuttav tunne. :)
Anna, suudle mind veel
"Anna, suudle mind veel..."
Väga nostalgiline laul.
Palju emotsioone tekitav.
Erinevaid mälupilte tekitav.
Alati hea kuulata.
Ilus ja paljude seostega.
Edit: No tegelikult on ju laulu pealkiri "Loss Taivalkoskis"...
Väga nostalgiline laul.
Palju emotsioone tekitav.
Erinevaid mälupilte tekitav.
Alati hea kuulata.
Ilus ja paljude seostega.
Edit: No tegelikult on ju laulu pealkiri "Loss Taivalkoskis"...
Ärge laske näljast poodi!
Neljapäeva õhtul oli mul kõht kaunis tühi, kui ma ükskord toidupoodi jõudsin.
Arvasin, et ega ma midagi erilist ei osta. Aga no laske näljane inimene poodi - ta läheb ju hulluks! :D :D
Ja ehkki ma arvasin, et ostan vaid vett, siis ajasid toidukaubad mul pea segi. Ja ma väljusin ikkagi kauplusest veepudeli kõrval veel kanakintsu, sinihallitusjuustu, kohupiimakreemi, straussi kuklikeste, ploomide, õlle ja veiniga...
Vein, tõsi küll, oli mehele mõeldud. :)
Arvasin, et ega ma midagi erilist ei osta. Aga no laske näljane inimene poodi - ta läheb ju hulluks! :D :D
Ja ehkki ma arvasin, et ostan vaid vett, siis ajasid toidukaubad mul pea segi. Ja ma väljusin ikkagi kauplusest veepudeli kõrval veel kanakintsu, sinihallitusjuustu, kohupiimakreemi, straussi kuklikeste, ploomide, õlle ja veiniga...
Vein, tõsi küll, oli mehele mõeldud. :)
Vajatakse torumehi
Santehnika vedas natuke alt.
Pole ju tuttavaid torumehi ja santehnika tundjaid kah. ;)
No ma sain hakkama. Aga torumeeste peale mõtlesin küll. :P:P:P
Pole ju tuttavaid torumehi ja santehnika tundjaid kah. ;)
No ma sain hakkama. Aga torumeeste peale mõtlesin küll. :P:P:P
Üksik ja unine
Neljapäev oli väga üksik.:)
Aga seda ma ju tahtsingi!?? :)
No olgu, eks ma ikka oleksin natuke seltsi tahtnud ju küll, aga nii lõuna kui õhtu olid selles osas väga kesised. :) Nii totaalse üksindusega ju kah nagu ei arvestanud...
Pärast lõunat vaevas mind võitmatu uni, ehkki olin öösel ometi maganud kauem kui paar tundi, lausa kuus tundi! :) Kuid sellega vist eelmise öö magamatust ei kompenseerinud...
Pärast loenguid uitasin natuke kauplustes ja koju jõudes tilkusid mu saapad ja jalad veest, sest väljas oli ikka väga kole lopp ja sodi.
Palusin valvuritädilt vanu ajalehi saabastesse, lahkelt andiski.
Aga ma tahtsin neid enne lugeda, kui saabastesse torkan.
No ma siis lugesin! :) See nägi küll rohkem terade nokkimise moodi välja, sest ma rohkem tukkusin kui lugesin! :D:D:D
Lõpuks vaatasin, et pole mõtet ennast piinata, kobisin ära voodisse ja pool üheksa juba põõnasin õiglast und.
Siis oli küll hea meel, et ma seltskondlikku üritust ei olnud organiseerinud! :D Näiteks väikest veiniõhtut A-ga.
Küll oli hea magada!!!!
Ka hilisõhtused sõnumid saabusid minuni alles varahommikul, sest ma ei ärganud isegi sõnumipiiksude peale! :D
Aga seda ma ju tahtsingi!?? :)
No olgu, eks ma ikka oleksin natuke seltsi tahtnud ju küll, aga nii lõuna kui õhtu olid selles osas väga kesised. :) Nii totaalse üksindusega ju kah nagu ei arvestanud...
Pärast lõunat vaevas mind võitmatu uni, ehkki olin öösel ometi maganud kauem kui paar tundi, lausa kuus tundi! :) Kuid sellega vist eelmise öö magamatust ei kompenseerinud...
Pärast loenguid uitasin natuke kauplustes ja koju jõudes tilkusid mu saapad ja jalad veest, sest väljas oli ikka väga kole lopp ja sodi.
Palusin valvuritädilt vanu ajalehi saabastesse, lahkelt andiski.
Aga ma tahtsin neid enne lugeda, kui saabastesse torkan.
No ma siis lugesin! :) See nägi küll rohkem terade nokkimise moodi välja, sest ma rohkem tukkusin kui lugesin! :D:D:D
Lõpuks vaatasin, et pole mõtet ennast piinata, kobisin ära voodisse ja pool üheksa juba põõnasin õiglast und.
Siis oli küll hea meel, et ma seltskondlikku üritust ei olnud organiseerinud! :D Näiteks väikest veiniõhtut A-ga.
Küll oli hea magada!!!!
Ka hilisõhtused sõnumid saabusid minuni alles varahommikul, sest ma ei ärganud isegi sõnumipiiksude peale! :D
Eraklik
Eraldi peatükki vajab minu üksindusearmastus. :)
Ma olen selles suhtes vist kiiksuga, et mulle tõepoolest meeldib olla üksi toas, kui asi puudutab ühiselamuid vms. ööbimiskohti. No ei taha ma olla ühes toas kellegagi, keda ma ei tunne. Ma tunnen end ahistatuna, ma pean pidevalt arvestama kellegagi, ma ei saa näiteks hommikul kella nelja-viie ajal panna tuld põlema ja hakata lugema, kui mul selline tahtmine peaks tulema, sest nii suur egoist ma ei ole, et enda tahtmised esikohale seaksin.
Ja öine ustest käimine - ma jään lausa haigeks, kui ma peaksin kellegi und sellega häirima!
Seetõttu nautisin ma privaatsust ja omaetteolekut ja mõtlesin juba, et järgmiseks korraks peaksin varakult endale sobiva toa broneerima, et ma sellest mitte ilma jääda!
Mulle meeldib, kui saan oma suva järgi kasutada duširuumi ja wc-d ega pea arvestama kellegagi, mulle meeldib kasvõi alasti ringi käia, ilma et ma peaksin kellegi sündsustunnet riivama - pisiasjad, aga olulised minu jaoks.
Mulle meeldib omaette mõtete mõlgutamine, mulle meeldib, et ma ei pea olema vastutahtmist seltskondlik.
Ja ma ei tea ju kunagi, kas satuksin kokku inimesega, kellega ma sobin, või olen määratud ühte tuppa hoopis inimesega, kes on mulle antipaatne või hakkab mulle vastu kasvõi ebameeldivate hügieeniharjumuste poolest...
Ma saan aru, et see võib tunduda imelik, aga ma olen selliste asjades ülitundlik ja mulle võivad vastu hakata asjad, millest teised üldse aru ei saa.
Ja kui miski hakkab vastu, siis pole tuju ka millekski muuks.
Minuga on see küll nii.
Seetõttu nautisin täiega oma privaatsust ning pean ütlema, et isegi kahju oli lahkuda...
Oleksin veel heameelega paariks päevaks jäänud oma eraklikku elukorraldusse... ;)
Ma olen selles suhtes vist kiiksuga, et mulle tõepoolest meeldib olla üksi toas, kui asi puudutab ühiselamuid vms. ööbimiskohti. No ei taha ma olla ühes toas kellegagi, keda ma ei tunne. Ma tunnen end ahistatuna, ma pean pidevalt arvestama kellegagi, ma ei saa näiteks hommikul kella nelja-viie ajal panna tuld põlema ja hakata lugema, kui mul selline tahtmine peaks tulema, sest nii suur egoist ma ei ole, et enda tahtmised esikohale seaksin.
Ja öine ustest käimine - ma jään lausa haigeks, kui ma peaksin kellegi und sellega häirima!
Seetõttu nautisin ma privaatsust ja omaetteolekut ja mõtlesin juba, et järgmiseks korraks peaksin varakult endale sobiva toa broneerima, et ma sellest mitte ilma jääda!
Mulle meeldib, kui saan oma suva järgi kasutada duširuumi ja wc-d ega pea arvestama kellegagi, mulle meeldib kasvõi alasti ringi käia, ilma et ma peaksin kellegi sündsustunnet riivama - pisiasjad, aga olulised minu jaoks.
Mulle meeldib omaette mõtete mõlgutamine, mulle meeldib, et ma ei pea olema vastutahtmist seltskondlik.
Ja ma ei tea ju kunagi, kas satuksin kokku inimesega, kellega ma sobin, või olen määratud ühte tuppa hoopis inimesega, kes on mulle antipaatne või hakkab mulle vastu kasvõi ebameeldivate hügieeniharjumuste poolest...
Ma saan aru, et see võib tunduda imelik, aga ma olen selliste asjades ülitundlik ja mulle võivad vastu hakata asjad, millest teised üldse aru ei saa.
Ja kui miski hakkab vastu, siis pole tuju ka millekski muuks.
Minuga on see küll nii.
Seetõttu nautisin täiega oma privaatsust ning pean ütlema, et isegi kahju oli lahkuda...
Oleksin veel heameelega paariks päevaks jäänud oma eraklikku elukorraldusse... ;)
Saturday, March 29, 2008
Pimekohting
Kolmapäeval loengute vaheajal helistasin ja leppisime kohtumise õhtuks kokku. Kuna ma olen suhteliselt äpu pealinnas liiklemise osas, siis jäi kokkulepe väga lollikindlasse kohta, et ma ikka kohale mõistaksin minna... :D:D:D
Loengutemajast otsustasin oma ööbimispaika minna taksoga, sest hakata sellises lumesajus ja meetripaksuses lumes oma mitmepuudase kotiga sumpama ei tea kuhu - no tänan, ei!!!
Taksot sain oodata kolmveerand tundi. Loengutemajas ilmselt juba arvati, et ma asutan ennast seal ööbima!! :)
Õnneks pääsesid nad kõige hullemast - ma ikka lahkusin nende valdustest enne sügavat ööd!!! :D:D:D
Taksojuht juhtus olema õnnetuseks väga jutukas ja see ei meeldinud mulle. Ma oleksin tahtnud omaette mõelda ja mitte keskustellu sukelduda, aga millegipärast arvab mõni taksojuht, et jube tore on, kui ta on seltskondlik ja aina vestleb.
No ega ikka ei ole küll.
Aga küllap oli see mu enda tuju süü.
Ma ei peaks ju kuidagi halvustama inimest, kes püüab olla lahke.
Ma lihtsalt ei ole nii avatud, lahke ja seltskondlik, nagu paljud arvavad.
Ja kindlasti oleneb see inimesest ka, kellega ma end hästi tunnen ja kellega mitte. Temaga ma ei tundnud end hästi, kuidagi libe tundus.
Sest üleüldiselt olen ma väga vaikne, häbelik ja tagasihoidlik, aga seda ei usu loomulikult mitte keegi. :D:D:D
Ma lihtsalt oskan endast vale mulje jätta. :D:D:D
Ööbimiskohas registreerisin ennast sisse, valvuripapi oli ekstraaeglane, aga muutus väga lahkeks, kui olin spetsiaalse kaardi ära täitnud ja ta mu elukoha ära nägi. :)
Tuli välja, et tal sugulasi siinkandis ja ta ise kah ikka Eestimaa äärealadelt pärit. Vaat kui oluliseks võtmeks inimeste vahel võib osutuda elukoht! :)
Seadsin end sisse, toaga jäin rahule, sest ma olin vaimustuses privaatsusest (üksi toas!!!), siis uurisin valvuripapilt, kuidas ma vajalikku kohta jõuaksin, ja läksin vastu kohtumisele tundmatuga. :)
Täielik pimekohting!!! :D
Ta oli saatnud mulle sõnumi, mis tal seljas on, mina omakorda kirjeldasin oma riietust, eksimisvõimalust polnud. :)
Muidugi oli mul inimesest oma ettekujutus, aga see ei pidanud sugugi paika, seetõttu vaatasin koheselt üle tema riietuse, kas ikka on seljas need riided, mida sõnumis oli kirjeldatud :D:D:D Pärast tegi see meile kangesti nalja! :D
Aga väga tore oli!
See oli minu jaoks väga oluline, et esimesest hetkest alates ei mingit võõristust ega distantsivajadust, vaid ta oli kohe OMA.
Imetore õhtu ja suur rõõm kohtumisest.
Seda head tunnet kannan endas siiani.
Minuga ei juhtu seda esimest korda, et kohtun inimesega n.-ö. pimekohtingul ja ma oleksin teda juskui juba ammu tundnud.
Sugulashinged leiavad üksteist???
Mis iganes, aga olen rõõmus asjade sellise arengu üle.
Hilisõhtused sõnumid tekitasid lisapositiivsust. ;)
Väike morjendus vaid sellest, et minu sõnumid kippusid kuskile toppama jääma...
Loengutemajast otsustasin oma ööbimispaika minna taksoga, sest hakata sellises lumesajus ja meetripaksuses lumes oma mitmepuudase kotiga sumpama ei tea kuhu - no tänan, ei!!!
Taksot sain oodata kolmveerand tundi. Loengutemajas ilmselt juba arvati, et ma asutan ennast seal ööbima!! :)
Õnneks pääsesid nad kõige hullemast - ma ikka lahkusin nende valdustest enne sügavat ööd!!! :D:D:D
Taksojuht juhtus olema õnnetuseks väga jutukas ja see ei meeldinud mulle. Ma oleksin tahtnud omaette mõelda ja mitte keskustellu sukelduda, aga millegipärast arvab mõni taksojuht, et jube tore on, kui ta on seltskondlik ja aina vestleb.
No ega ikka ei ole küll.
Aga küllap oli see mu enda tuju süü.
Ma ei peaks ju kuidagi halvustama inimest, kes püüab olla lahke.
Ma lihtsalt ei ole nii avatud, lahke ja seltskondlik, nagu paljud arvavad.
Ja kindlasti oleneb see inimesest ka, kellega ma end hästi tunnen ja kellega mitte. Temaga ma ei tundnud end hästi, kuidagi libe tundus.
Sest üleüldiselt olen ma väga vaikne, häbelik ja tagasihoidlik, aga seda ei usu loomulikult mitte keegi. :D:D:D
Ma lihtsalt oskan endast vale mulje jätta. :D:D:D
Ööbimiskohas registreerisin ennast sisse, valvuripapi oli ekstraaeglane, aga muutus väga lahkeks, kui olin spetsiaalse kaardi ära täitnud ja ta mu elukoha ära nägi. :)
Tuli välja, et tal sugulasi siinkandis ja ta ise kah ikka Eestimaa äärealadelt pärit. Vaat kui oluliseks võtmeks inimeste vahel võib osutuda elukoht! :)
Seadsin end sisse, toaga jäin rahule, sest ma olin vaimustuses privaatsusest (üksi toas!!!), siis uurisin valvuripapilt, kuidas ma vajalikku kohta jõuaksin, ja läksin vastu kohtumisele tundmatuga. :)
Täielik pimekohting!!! :D
Ta oli saatnud mulle sõnumi, mis tal seljas on, mina omakorda kirjeldasin oma riietust, eksimisvõimalust polnud. :)
Muidugi oli mul inimesest oma ettekujutus, aga see ei pidanud sugugi paika, seetõttu vaatasin koheselt üle tema riietuse, kas ikka on seljas need riided, mida sõnumis oli kirjeldatud :D:D:D Pärast tegi see meile kangesti nalja! :D
Aga väga tore oli!
See oli minu jaoks väga oluline, et esimesest hetkest alates ei mingit võõristust ega distantsivajadust, vaid ta oli kohe OMA.
Imetore õhtu ja suur rõõm kohtumisest.
Seda head tunnet kannan endas siiani.
Minuga ei juhtu seda esimest korda, et kohtun inimesega n.-ö. pimekohtingul ja ma oleksin teda juskui juba ammu tundnud.
Sugulashinged leiavad üksteist???
Mis iganes, aga olen rõõmus asjade sellise arengu üle.
Hilisõhtused sõnumid tekitasid lisapositiivsust. ;)
Väike morjendus vaid sellest, et minu sõnumid kippusid kuskile toppama jääma...
Polaarmaailmas
Rahumeeli võiks vanad asjad sinnapaika jätta, aga ma ei saa jätta kirjutamata asjadest järjekorras. Siis oleks kohe nagu suur tükk mu elust välja lõigatud.
Niisiis - järjekorras.
Kolmapäeva öösel sain magada vaid paar tundi. Küll oli raske veerand viie ajal silmaluuke lahti teha, kui alles veerand kolm olin voodisse saanud!
Lootsin bussis magada, ehkki arvasin, et läheb nii nagu alati: niipea, kui mul on kõige magusam uni, keegi kindlapeale helistab! :)
See hommik oli koletu meeletu hulga mahasadanud lume tõttu! Mees kaevas kõigepealt auto lume alt välja, teed olid absoluutselt läbimatud, ei tea, mis ime tõttu me kuskile kinni ei jäänud! Hea, et eelmisel päeval oli mees juba allapandud suvekummid tagasi vahetanud, muidu me polekski kuhugi liikunud.
Stangega lund lükates tukerdasime kuidagiviisi maanteele, lootes, et seal ehk ikka on juba teed lahti lükatud. Aga võta näpust! Mitte midagi! Ometi oleks minu loogika järgi pidanud lumekoristajad terve öö väljas olema, aga see oli vist ainult blondiiniloogika.
Me ei näinud mitte kusagil ühtegi masinat, mis teid oleks puhtaks lükanud!!!
Tule taevas appi, kuidas on see võimalik??!! Kas polnud näha, mis väljas toimub??
Tee oli paksu lumevaiba all, suured rekkad tulid vastu, kuskile polnud minna, päris kole oli... Õnneks oli sel varajasel tunnil liiklus veel isegi väga hõre.
Kuidagiviisi jõudsime Suurde Linna, ehkki selleks kulus kaks korda rohkem aega kui tavaliselt.
Napilt viis minutit oli jäänud bussi väljumiseni, kui bussijaama jõudsime, aga bussi polnud veel eeski.
Mees tahtis kaugemal ringi pöörata, et siis tagasi tulles mind maha poetada. No loomulikult jäi ta lumme kinni, ei saanud edasi ega tagasi, ja mina pidin jalgsi lumes ca 150 meetrit sumpama, loomulikult koos oma mitmepuudase kotiga - oi, ma olin vihane!!! :D
No kas ta poleks võinud mind siis bussi väljumiskoha juures maha lasta??!! Ei, ta pidi mind võimalikult kaugele sõidutama, et ma ikka talverõõmudest võimalikult palju osa saaksin!!! :S
Kirusin omaette tigedalt, aga see pahameel läks ruttu üle, siis olin pigem mures sellepärast, et tema on autoga lumes kinni ja kuidas ta välja saab.
Buss jäi hiljaks, väljus peaaegu pool tundi hiljem ja Suurest Linnast Veel Suuremasse Linna jõudis lausa tund aega hiljem.
Maailm oli täiesti valge. Oli tunne, nagu viibiksin polaarmaailmas, maa ja taevas olid lausa üheks saanud ja piiri nende vahel polnudki.
Maanteed mööda sõitis buss päris kiiresti, paistis, et probleemi polnud, aga pealinna jõudes hakkas teo kombel venima. Siis alles ummikud algasid!
Kui ma olin arvanud, et pealinnas ehk nii hullusti pole lund tulnud ja vahest seal polegi mingit lumeuputust, siis eksisin kõvasti. Olukord oli sama hull nagu mujalgi.
Plaan varakult linna jõuda oli muutunud mõttetuks, aga siiski mitte lõplikult.
Takso ootas ja kõik polnud päris lootusetu. :)
Sissejuhatus päevale oli kena. ;)
Niisiis - järjekorras.
Kolmapäeva öösel sain magada vaid paar tundi. Küll oli raske veerand viie ajal silmaluuke lahti teha, kui alles veerand kolm olin voodisse saanud!
Lootsin bussis magada, ehkki arvasin, et läheb nii nagu alati: niipea, kui mul on kõige magusam uni, keegi kindlapeale helistab! :)
See hommik oli koletu meeletu hulga mahasadanud lume tõttu! Mees kaevas kõigepealt auto lume alt välja, teed olid absoluutselt läbimatud, ei tea, mis ime tõttu me kuskile kinni ei jäänud! Hea, et eelmisel päeval oli mees juba allapandud suvekummid tagasi vahetanud, muidu me polekski kuhugi liikunud.
Stangega lund lükates tukerdasime kuidagiviisi maanteele, lootes, et seal ehk ikka on juba teed lahti lükatud. Aga võta näpust! Mitte midagi! Ometi oleks minu loogika järgi pidanud lumekoristajad terve öö väljas olema, aga see oli vist ainult blondiiniloogika.
Me ei näinud mitte kusagil ühtegi masinat, mis teid oleks puhtaks lükanud!!!
Tule taevas appi, kuidas on see võimalik??!! Kas polnud näha, mis väljas toimub??
Tee oli paksu lumevaiba all, suured rekkad tulid vastu, kuskile polnud minna, päris kole oli... Õnneks oli sel varajasel tunnil liiklus veel isegi väga hõre.
Kuidagiviisi jõudsime Suurde Linna, ehkki selleks kulus kaks korda rohkem aega kui tavaliselt.
Napilt viis minutit oli jäänud bussi väljumiseni, kui bussijaama jõudsime, aga bussi polnud veel eeski.
Mees tahtis kaugemal ringi pöörata, et siis tagasi tulles mind maha poetada. No loomulikult jäi ta lumme kinni, ei saanud edasi ega tagasi, ja mina pidin jalgsi lumes ca 150 meetrit sumpama, loomulikult koos oma mitmepuudase kotiga - oi, ma olin vihane!!! :D
No kas ta poleks võinud mind siis bussi väljumiskoha juures maha lasta??!! Ei, ta pidi mind võimalikult kaugele sõidutama, et ma ikka talverõõmudest võimalikult palju osa saaksin!!! :S
Kirusin omaette tigedalt, aga see pahameel läks ruttu üle, siis olin pigem mures sellepärast, et tema on autoga lumes kinni ja kuidas ta välja saab.
Buss jäi hiljaks, väljus peaaegu pool tundi hiljem ja Suurest Linnast Veel Suuremasse Linna jõudis lausa tund aega hiljem.
Maailm oli täiesti valge. Oli tunne, nagu viibiksin polaarmaailmas, maa ja taevas olid lausa üheks saanud ja piiri nende vahel polnudki.
Maanteed mööda sõitis buss päris kiiresti, paistis, et probleemi polnud, aga pealinna jõudes hakkas teo kombel venima. Siis alles ummikud algasid!
Kui ma olin arvanud, et pealinnas ehk nii hullusti pole lund tulnud ja vahest seal polegi mingit lumeuputust, siis eksisin kõvasti. Olukord oli sama hull nagu mujalgi.
Plaan varakult linna jõuda oli muutunud mõttetuks, aga siiski mitte lõplikult.
Takso ootas ja kõik polnud päris lootusetu. :)
Sissejuhatus päevale oli kena. ;)
Friday, March 28, 2008
TAGASI !!!!
Lõpuks ometi olen ma tagasi!!!
Te ei kujuta ette, kuiväga olen seda oodanud!!!
Igatsesin kirjutada kõigist muljetest ja mõtetest, mind piinas, et ma ei saanud seda teha!!
Nüüd olen saanud arvutis mõned asjad üle vaadata, aga ega ma täna rohkemat kirja panna ei jõua, sest ma pole oma meest mitu päeva näinud ja lõppude lõpuks tahan ma nüüd natuke aega ka mehele pühendada! :)
Saabuv nädalavahetus leiab mind töölt, aga pärast seda kavatsen ma istuda arvutis ja muudkui kirjutada, kirjutada, kirjutada!
Sest muljed kobrutavad üle ääre ja ma tahan kõik kenasti kirja panna.
Noh, võib-olla mitte päris kõike... ;)
Te ei kujuta ette, kuiväga olen seda oodanud!!!
Igatsesin kirjutada kõigist muljetest ja mõtetest, mind piinas, et ma ei saanud seda teha!!
Nüüd olen saanud arvutis mõned asjad üle vaadata, aga ega ma täna rohkemat kirja panna ei jõua, sest ma pole oma meest mitu päeva näinud ja lõppude lõpuks tahan ma nüüd natuke aega ka mehele pühendada! :)
Saabuv nädalavahetus leiab mind töölt, aga pärast seda kavatsen ma istuda arvutis ja muudkui kirjutada, kirjutada, kirjutada!
Sest muljed kobrutavad üle ääre ja ma tahan kõik kenasti kirja panna.
Noh, võib-olla mitte päris kõike... ;)
Wednesday, March 26, 2008
Poriseja
Mul oli vaja täna veel Suures Linnas käia. Mees ei olnud üldse vaimustuses.
Tahtis hakata mulle oma nõudmisi esitama, mida ma tohin teha ja kuha võin minna ning kuhu mitte. Tema versioon asjast oli, et me peame koheselt tagasi koju sõitma, aga mul oli vaja veel mitu asja korda ajada.
Tema kurja porina peale palusin tal koju sõita ja mind Suurde Linna jätta, küllap ma oma asjad tema abitagi aetud saan.
Olin omakorda pahane, et ta ei luba mul vajalikke toiminguid teha.
Tema jälle oli pahur, et liiklus on väga kohutav ja tal oli just kummidega jama olnud, nüüd kartis, et selles hullumeelses kaoses ja tuisus avarii tuleb - seda veel vaja!
Einoh, ma sain temast aru, ja ise hakkasin pelgama, et kui nüüd äkki juhtubki midagi, siis saan mina selle süüdistustelaviini kaela, et näed, minu pärast juhtus... oleks saanud kohe koju sõita, poleks midagi juhtunud....
Õnneks musta stsenaariumit ei olnud.
Siis ta tõmbas oma kurja tooni tagasi ja ehkki ma märkasin kärsituse märke, ei öelnud ta enam midagi.
Igal juhul sain mõned asjad aetud, mõned jäid sinnapaika.
Koju saime tunduvalt hiljem kui planeeritud, sest käisime veel A. juures ka ja seal läks päris kaua aega, sest oli vaja vaadata videot A. esinemisest, süüa pannkooke, laenata suurt spordikotti ja P.-l oli homseks pildistamiseks riideid vaja, sest ega sellisele sündmusele ju ometi mingis igapäevarõivastuses ei lähe!!! Igal juhul kroonis tema lunimisi edu.:)
Nii et igaühele midagi. :)
Tahtis hakata mulle oma nõudmisi esitama, mida ma tohin teha ja kuha võin minna ning kuhu mitte. Tema versioon asjast oli, et me peame koheselt tagasi koju sõitma, aga mul oli vaja veel mitu asja korda ajada.
Tema kurja porina peale palusin tal koju sõita ja mind Suurde Linna jätta, küllap ma oma asjad tema abitagi aetud saan.
Olin omakorda pahane, et ta ei luba mul vajalikke toiminguid teha.
Tema jälle oli pahur, et liiklus on väga kohutav ja tal oli just kummidega jama olnud, nüüd kartis, et selles hullumeelses kaoses ja tuisus avarii tuleb - seda veel vaja!
Einoh, ma sain temast aru, ja ise hakkasin pelgama, et kui nüüd äkki juhtubki midagi, siis saan mina selle süüdistustelaviini kaela, et näed, minu pärast juhtus... oleks saanud kohe koju sõita, poleks midagi juhtunud....
Õnneks musta stsenaariumit ei olnud.
Siis ta tõmbas oma kurja tooni tagasi ja ehkki ma märkasin kärsituse märke, ei öelnud ta enam midagi.
Igal juhul sain mõned asjad aetud, mõned jäid sinnapaika.
Koju saime tunduvalt hiljem kui planeeritud, sest käisime veel A. juures ka ja seal läks päris kaua aega, sest oli vaja vaadata videot A. esinemisest, süüa pannkooke, laenata suurt spordikotti ja P.-l oli homseks pildistamiseks riideid vaja, sest ega sellisele sündmusele ju ometi mingis igapäevarõivastuses ei lähe!!! Igal juhul kroonis tema lunimisi edu.:)
Nii et igaühele midagi. :)
Vajan Kuldari abi - ikka ja jälle! :)
Kell hakkab saama üks öösel ja mul on ca kolme tunni pärast vaja tõusta.
Ma ei talu seda, et enne Tallinnasse minekut on mul alati mingid asjad kukil ja ma saan iga kord praktiliselt vahetult enne ärkamist magama...
Nüüd lõpetasin asjade pakkimise, aga veel on vaja üks kiri instruktsioonidega saata kolleegile... Seega tulin arvutisse ja võite kolm korda arvata, kas ma olen jõudnud vajaliku tööga tegelda või olen istunud blogides, kommenteerinud ja msn-is vestelnud?!
Lootusetu.....
Kuldar peab mulle iga päev meelde tuletama, et pole vaja niipalju aega netis kulutada ja siin kurta... :D:D:D
Siis saaksin varem magama... :D:D:D
Ma ei talu seda, et enne Tallinnasse minekut on mul alati mingid asjad kukil ja ma saan iga kord praktiliselt vahetult enne ärkamist magama...
Nüüd lõpetasin asjade pakkimise, aga veel on vaja üks kiri instruktsioonidega saata kolleegile... Seega tulin arvutisse ja võite kolm korda arvata, kas ma olen jõudnud vajaliku tööga tegelda või olen istunud blogides, kommenteerinud ja msn-is vestelnud?!
Lootusetu.....
Kuldar peab mulle iga päev meelde tuletama, et pole vaja niipalju aega netis kulutada ja siin kurta... :D:D:D
Siis saaksin varem magama... :D:D:D
Monday, March 24, 2008
Tänu Kuldar Kullasepale voodisse!
Lugesin täna hommikul Postimehest huvitavat meediaarvustust.
Millegipärast tuli tuttav ette.
See võis vabalt olla minu blogi, millest ajakirjanik rääkis.
Ja tal on tuline õigus, ma ei eitagi seda.
Eks ma tean ju seda ise ka, et arvutis suhtlemise ja blogikirjutamise asemel võiksin hoopis mehega rohkem suhelda ja kasvõi voodis aega veeta. ;)
Tean küll, aga ikkagi on kuidagi teine tunne seda kellegi teise arvamusena lugeda - tundub nagu mõjusam. :)
Ja vaat nüüd ei blogigi rohkem, vaid lähen mehe kaissu, ta juba ootab. :)
Vahe eelmiste õhtutega on selles, et täna jõuab isegi ära oodata... :D:D:D
Millegipärast tuli tuttav ette.
See võis vabalt olla minu blogi, millest ajakirjanik rääkis.
Ja tal on tuline õigus, ma ei eitagi seda.
Eks ma tean ju seda ise ka, et arvutis suhtlemise ja blogikirjutamise asemel võiksin hoopis mehega rohkem suhelda ja kasvõi voodis aega veeta. ;)
Tean küll, aga ikkagi on kuidagi teine tunne seda kellegi teise arvamusena lugeda - tundub nagu mõjusam. :)
Ja vaat nüüd ei blogigi rohkem, vaid lähen mehe kaissu, ta juba ootab. :)
Vahe eelmiste õhtutega on selles, et täna jõuab isegi ära oodata... :D:D:D
Sunday, March 23, 2008
Kõvamuna-Valgeseelik :)
Täna oli hommikul trenn. Kuna ma sain magama ca poole nelja ajal varahommikul, siis oli hilishommikuse ärkamisega muidugi kehvasti.
Aga trennis käidud, A. juures mune koksimas käidud.
Saime A. juurde ka tõrksa vanainimese meelitatud, no ei saa ma temast aru!!! Aga paistis, et ta ikka oli pärast rahul ka.
Mune oli suur korvitäis, neid oli ikka hoolsalt värvitud! :)
Minu muna oli kõige kõvem, teistel läksid katki, aga minu oma jäi terveks!!! :)
Ma olen Kõvamuna-Valgeseelik!!! :D:D:D
Aga trennis käidud, A. juures mune koksimas käidud.
Saime A. juurde ka tõrksa vanainimese meelitatud, no ei saa ma temast aru!!! Aga paistis, et ta ikka oli pärast rahul ka.
Mune oli suur korvitäis, neid oli ikka hoolsalt värvitud! :)
Minu muna oli kõige kõvem, teistel läksid katki, aga minu oma jäi terveks!!! :)
Ma olen Kõvamuna-Valgeseelik!!! :D:D:D
Kuidas saavutada mõistmist
Tipatapast leidsin järgmised read:
"Teine asi on see, kuidas inimesed mõistavad edastatavat sõnumit. Kui vaid ise raamatut lugeda, siis omandatud maht sellest on vaid 7%. Kui lisada sellele tekstile ja sõnadele hääle toon, intonatsioon ja hääle tugevus, on mõistmine 38%. Ja kui lisada sellele veel kehakeel, on mõistmine ja arusaamine öeldust 55%. Ehk siis - kui tahad kellegagi riidu minna, siis väljenda oma emotsioone emailiga. Võid kindel olla, et teine pool, nägemata ja kuulmata Sinu tegelikku emotsiooni selle taga, võib mõista Sind täiesti teisiti."
Jälle midagi minu jaoks! :)
Kui palju olen ma kirjutatud ridadele ise juurde lisanud kujuteldava tooni - ja ikka on see olnud minu kujutlusis just see halvim, mis olla võib!!!
Küll olen omistanud sõnadele sarkasmi, väljanaermist, mõnitamist ja mida kõike veel...
Ometi ei pruugi see üldse nii olla. Kui olen tahtnud seda näha ja kuulda, siis nii see ju ka on.
Ka minust on valesti aru saadud, sest mu kirjapandud sõnu on tõlgendatud hoopis teisiti, kui mina neid mõelnud olen.
Ka hea sõber K ütles mulle hiljaaegu, et ma omistan tihti sõnadele tähenduse ja tooni, mida seal ei ole. Kui ma püüaksin mõelda hoopis sedapidi, et sõnad on kirjutatud heatahtlikult ja sümpaatiaga, siis suudaksin neid ka sedamoodi vastu võtta ning ei peaks kogu aeg kaitsepositsioonil olema.
Kõik on omavahel seotud - hirm, kaitsepositsioon, ründamine, ainult halva suhtumise nägemine....
Tuleb välja juurida algpõhjus - hirm - , siis on võimalik edasi minna positiivsemas suunas.
Selle vea olen ma ka teinud, et olen oma hingevalus kirju kirjutanud. Nagu näen, on see olnud viga. Tegelikult sain sellest ka läbi oma valusate kogemuste aru, aga nüüd on seda ka teoorias hea teada.
Sest adressaat kujundab alati oma seisukoha, tema eelhäälestus ütleb talle, kuidas ma tema arvates kirjas olevaid sõnu ütlen, millise tooniga, millise hoiakuga. Nii, kuidas mõtleb, selline see kiri ju tema jaoks on.
Ja sellest on olnud oi kui palju vääritimõistmisi. Sellest ka hirm, et ma olen midagi untsu keeranud, siis üritasin selgitada (tüüpiline kaitsereaktsioon!), mis tegi asja veel hullemaks....
Oeh, ma ei taha sellele kõigele tagasi mõelda, liiga palju vigu-vigu-vigu. Kohutavad eksimused, mida ma ei saa enam iialgi heastada, küll aga edaspidiseks valusate kogemuste varasalve panna ja loota, et neist ka midagi õppinud olen.
Niisiis on oluline, et me teise inimesega läviksime silmast silma, et saaksime näha kehakeelt ja kuulda kõne intonatsiooni, siis on mõistmise võimalused palju suuremad kui suhtlemisel meilitsi või msn-is...
"Teine asi on see, kuidas inimesed mõistavad edastatavat sõnumit. Kui vaid ise raamatut lugeda, siis omandatud maht sellest on vaid 7%. Kui lisada sellele tekstile ja sõnadele hääle toon, intonatsioon ja hääle tugevus, on mõistmine 38%. Ja kui lisada sellele veel kehakeel, on mõistmine ja arusaamine öeldust 55%. Ehk siis - kui tahad kellegagi riidu minna, siis väljenda oma emotsioone emailiga. Võid kindel olla, et teine pool, nägemata ja kuulmata Sinu tegelikku emotsiooni selle taga, võib mõista Sind täiesti teisiti."
Jälle midagi minu jaoks! :)
Kui palju olen ma kirjutatud ridadele ise juurde lisanud kujuteldava tooni - ja ikka on see olnud minu kujutlusis just see halvim, mis olla võib!!!
Küll olen omistanud sõnadele sarkasmi, väljanaermist, mõnitamist ja mida kõike veel...
Ometi ei pruugi see üldse nii olla. Kui olen tahtnud seda näha ja kuulda, siis nii see ju ka on.
Ka minust on valesti aru saadud, sest mu kirjapandud sõnu on tõlgendatud hoopis teisiti, kui mina neid mõelnud olen.
Ka hea sõber K ütles mulle hiljaaegu, et ma omistan tihti sõnadele tähenduse ja tooni, mida seal ei ole. Kui ma püüaksin mõelda hoopis sedapidi, et sõnad on kirjutatud heatahtlikult ja sümpaatiaga, siis suudaksin neid ka sedamoodi vastu võtta ning ei peaks kogu aeg kaitsepositsioonil olema.
Kõik on omavahel seotud - hirm, kaitsepositsioon, ründamine, ainult halva suhtumise nägemine....
Tuleb välja juurida algpõhjus - hirm - , siis on võimalik edasi minna positiivsemas suunas.
Selle vea olen ma ka teinud, et olen oma hingevalus kirju kirjutanud. Nagu näen, on see olnud viga. Tegelikult sain sellest ka läbi oma valusate kogemuste aru, aga nüüd on seda ka teoorias hea teada.
Sest adressaat kujundab alati oma seisukoha, tema eelhäälestus ütleb talle, kuidas ma tema arvates kirjas olevaid sõnu ütlen, millise tooniga, millise hoiakuga. Nii, kuidas mõtleb, selline see kiri ju tema jaoks on.
Ja sellest on olnud oi kui palju vääritimõistmisi. Sellest ka hirm, et ma olen midagi untsu keeranud, siis üritasin selgitada (tüüpiline kaitsereaktsioon!), mis tegi asja veel hullemaks....
Oeh, ma ei taha sellele kõigele tagasi mõelda, liiga palju vigu-vigu-vigu. Kohutavad eksimused, mida ma ei saa enam iialgi heastada, küll aga edaspidiseks valusate kogemuste varasalve panna ja loota, et neist ka midagi õppinud olen.
Niisiis on oluline, et me teise inimesega läviksime silmast silma, et saaksime näha kehakeelt ja kuulda kõne intonatsiooni, siis on mõistmise võimalused palju suuremad kui suhtlemisel meilitsi või msn-is...
Hirm ja kaitse
Täna sattusin ühte huvitavasse blogisse (nagu alati - täiesti juhuslikult!), mida mul OLI VAJA lugeda.
Olen seda meelt, et maailmas ei juhtu midagi niisama, vaid ikka teatud eesmärgiga.
Küllap oli mulle just praegusel eluhetkel vaja lugeda kaitserefleksidest ja põgenemisviisidest.
"Näiteid kaitsereaktsioonidest: huumorisoone kadu; IQ langus; suur vajadus tõestada oma õigust; soov, et Sulle jääks viimane sõna; lõputud selgitused; „vaese mina” mängimine; eitamine; sarkasm; ülikriitilisus; reeglid ei kehti mulle; süüdistamine; segaduses olemine; äkitselt väsinud või unine; liiga lahke olek; ründamine; ebasobiv naer; liig kiire järelduste tegemine; liiga kiire rääkimine jne..."
Absoluutselt KÕIK on olemas!!!
Ma ei saa naljast aru, tahan aina selgitada, ajades asja veel hullemaks, eitamine eriti tugevas faasis, sarkasm, ülikriitilisus, süüdistamine, olen suures segaduses, teinekord üleliia lahke, naeran väga ebasobivalt, teen kiirelt järeldusi, räägin väga kiiresti, IQ on kindlapeale langenud katastroofiliselt (kes teab, palju mul teda ennegi oli...!?:D:D:D)
Järelikult olen ma haavatav ja hirmul ja sellepärast püüan olla kaitsepositsioonil.
Mõtteaine minu enda jaoks - miks ma olen haavatav ja hirmul, mida ma kardan, mis ajendab mind kaitsepositsioonil olema???
Need mõtted on minu enda jaoks veel väga segased ja oleks vaja aega, et kõige üle põhjalikult mõelda, mis mind hirmutab ja ärevaks teeb.
Või on just vaja vähem mõelda, et mitte veel ärevamaks muutuda ja ilmaaegu muretseda asjade pärast, mida ma muuta ei saa???
Peaksin keskenduma asjadele, mida muuta saan, näiteks mõtted ja mõtlemine. See on ju asi, mida ma muuta saan, kui vaid ise tahan.
Küsimus on selles, kas tahan.
Kinnitan endale ju küll, et tahan, samuti olen rõõmus, kui teised inimesed mulle teisi vaatenurki näitavad - aga mõtlemise muutmine on väga raske.
Vahel see lühikeseks ajaks õnnestub.
Aga sellest on vähe.
Olen seda meelt, et maailmas ei juhtu midagi niisama, vaid ikka teatud eesmärgiga.
Küllap oli mulle just praegusel eluhetkel vaja lugeda kaitserefleksidest ja põgenemisviisidest.
"Näiteid kaitsereaktsioonidest: huumorisoone kadu; IQ langus; suur vajadus tõestada oma õigust; soov, et Sulle jääks viimane sõna; lõputud selgitused; „vaese mina” mängimine; eitamine; sarkasm; ülikriitilisus; reeglid ei kehti mulle; süüdistamine; segaduses olemine; äkitselt väsinud või unine; liiga lahke olek; ründamine; ebasobiv naer; liig kiire järelduste tegemine; liiga kiire rääkimine jne..."
Absoluutselt KÕIK on olemas!!!
Ma ei saa naljast aru, tahan aina selgitada, ajades asja veel hullemaks, eitamine eriti tugevas faasis, sarkasm, ülikriitilisus, süüdistamine, olen suures segaduses, teinekord üleliia lahke, naeran väga ebasobivalt, teen kiirelt järeldusi, räägin väga kiiresti, IQ on kindlapeale langenud katastroofiliselt (kes teab, palju mul teda ennegi oli...!?:D:D:D)
Järelikult olen ma haavatav ja hirmul ja sellepärast püüan olla kaitsepositsioonil.
Mõtteaine minu enda jaoks - miks ma olen haavatav ja hirmul, mida ma kardan, mis ajendab mind kaitsepositsioonil olema???
Need mõtted on minu enda jaoks veel väga segased ja oleks vaja aega, et kõige üle põhjalikult mõelda, mis mind hirmutab ja ärevaks teeb.
Või on just vaja vähem mõelda, et mitte veel ärevamaks muutuda ja ilmaaegu muretseda asjade pärast, mida ma muuta ei saa???
Peaksin keskenduma asjadele, mida muuta saan, näiteks mõtted ja mõtlemine. See on ju asi, mida ma muuta saan, kui vaid ise tahan.
Küsimus on selles, kas tahan.
Kinnitan endale ju küll, et tahan, samuti olen rõõmus, kui teised inimesed mulle teisi vaatenurki näitavad - aga mõtlemise muutmine on väga raske.
Vahel see lühikeseks ajaks õnnestub.
Aga sellest on vähe.
Sa ei sobi punapeaks!!!
Hmm, tütar laitis küll mu punapea- mõtte maha, ilmselt ei kujuta ta mind sellisena ette. :)
Noh, minul endal on elav kujutlusvõime, aga ta võttis mu entusiasmi maha, öeldes, et ega kõik see, mis sa teistel näed, ei pruugi sulle sobida!
Väga arukas laps muidugi. :)
Vist minusse... ;)
Ja et punane värv ei taha pärast maha tulla, kui tahta üle värvida, siis jäävat oranžiks. :)
Ehheee, aga siis on ju võimalus end kastanpruuniks teha, kah minu ammune soov! :)
Igal juhul näikse olevat ikka suur isu muutusteks, et see juustevärvimise mõte nii kangekaelselt püsib... :)
No muid muutusi ma ju eriti teha ei saa...
Noh, minul endal on elav kujutlusvõime, aga ta võttis mu entusiasmi maha, öeldes, et ega kõik see, mis sa teistel näed, ei pruugi sulle sobida!
Väga arukas laps muidugi. :)
Vist minusse... ;)
Ja et punane värv ei taha pärast maha tulla, kui tahta üle värvida, siis jäävat oranžiks. :)
Ehheee, aga siis on ju võimalus end kastanpruuniks teha, kah minu ammune soov! :)
Igal juhul näikse olevat ikka suur isu muutusteks, et see juustevärvimise mõte nii kangekaelselt püsib... :)
No muid muutusi ma ju eriti teha ei saa...
Saturday, March 22, 2008
Mitu paari saapaid sul on?
Mees hakkas lugema.
"Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus , seitse... Sul on seitse paari saapaid!!!???"
"Eiii...."
"No on ju?! Näed, ma lugesin üle."
"Tegelikult on üksteist... kapis on ka veel neli paari..."
"Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus , seitse... Sul on seitse paari saapaid!!!???"
"Eiii...."
"No on ju?! Näed, ma lugesin üle."
"Tegelikult on üksteist... kapis on ka veel neli paari..."
Veel üks punapea??
Mulle meeldis L-i pea! Õigemini juuksevärv! See oli nii ilus punane, et kui ma tahaksin olla punapea, siis just sellist värvi juustega!
Ja see ilus leekivpunane pea ajas mulle hirmsa isu punase pea järele!
Ma tean, et juuksur laidab mul selle mõtte maha, aga ma tõesti jubedalt tahan proovida!
Minu arvates võiks punane pea mulle sobida. ;)
Kindlasti mitte niisugune oranžikas punane, nagu Kleer Maibaum reklaamib, see ei meeldi mulle ja see ei sobiks ka, aga selline särav ja silmapaistev punane pea - jumalik!!!
Nii et ei ole ime, kui ma selle triki ära teen.
Praegu tunnen, et vajan vaheldust, kohe niiväga vajan!!!
Kui ma ei saa muid muutusi oma elus teha, siis juustega saan ometi midagi ette võtta!!!
Ja see ilus leekivpunane pea ajas mulle hirmsa isu punase pea järele!
Ma tean, et juuksur laidab mul selle mõtte maha, aga ma tõesti jubedalt tahan proovida!
Minu arvates võiks punane pea mulle sobida. ;)
Kindlasti mitte niisugune oranžikas punane, nagu Kleer Maibaum reklaamib, see ei meeldi mulle ja see ei sobiks ka, aga selline särav ja silmapaistev punane pea - jumalik!!!
Nii et ei ole ime, kui ma selle triki ära teen.
Praegu tunnen, et vajan vaheldust, kohe niiväga vajan!!!
Kui ma ei saa muid muutusi oma elus teha, siis juustega saan ometi midagi ette võtta!!!
Üks päev möödas, teine tulemas
Eilne öö jäi väga lühikeseks. Sain magama alles peale kolme.
Hommikul oli tore, et ilma kellata üheksa ajalgi ärkasin, oleks võinud palju hullemini minna. Sest mina pidin juba veerand kaksteist Suures Linnas olema.
Õnneks lubas mees mind viia ja tuua. Muidu oleks mul probleem olnud, küll mitte Suurde Linna jõudmisega, vaid teatud sihtkohta jõudmisega.
Muidugi läks meil ikka kiireks, aga me saime kenasti hakkama.
Väike neiu oli küll pahane, et me ei jõudnud enne Suurde Linna minemist poes käia ja talle muffinipulbrit tuua, sest tal olla juba mitmendat päeva muffinite isu - aga no tõesti polnud aega!
Aga mulle meeldib mu tütre juures see ilus joon, et ta vabandab, kui tunneb, et on inetult käitunud. Sest ta käituski inetult, kui kuri oli. Aga pärast vabandas.
Siinkohal pean ütlema, et teiste inimeste jutu järgi olen ma liiga palju ette ja taha vabandaja, see vist on isegi mu puuduseks kujunenud ja tundub, et ma põhjustan sellega ebamugavustunnet. Aga kui ma olen oma ette ja taha vabandamistega suutnud tütrele anda eeskuju, et vabandamist pole vaja häbeneda ja see on loomulik, kui oled midagi halvasti teinud või öelnud, siis ei ole ma ometi asjatult vabandanud!!!:D:D:D
A. juures käisime. Nende ehitus võtab aina enam ja enam ilmet ja kui neil kõik valmis saab, siis saab sellest üks tänava ilusamaid maju! Fantastiline! Meie mehega oleme vaimustuses.
Saunakompleks on väga mõnus! Suurejooneline ja võimsate lahendustega.
Päeval sai veel magatud ja see oli parim osa päevast! Nii hea oli magada-magada-magada.... Ehkki ma teadsin, et tänu sellele ei lähe ma õhtul õigel ajal magama ja see tähendab jälle hommikul ärkamist tundega, et tahaks veel magada.... :)
Nüüd vaatasingi filmi ära (Grey anatoomia) ja lähen magama.
Hommikul pean endale ikka kella panema, muidu magan sisse (jälle üheksani!!!:D), aga mulle ei meeldi, kui ma pean kiirustades kohvi lõnksama ja korralikult süüa pole kah aega.
Tahan rahulikult oma päeva alustada.
Ja kell 11 pean Suures Linnas olema, sest meil on proov.
Kui see just ära ei jää. Nagu palju kordi on juhtunud.
Ja ma ei lähe proovi väga hea tundega.
Hommikul oli tore, et ilma kellata üheksa ajalgi ärkasin, oleks võinud palju hullemini minna. Sest mina pidin juba veerand kaksteist Suures Linnas olema.
Õnneks lubas mees mind viia ja tuua. Muidu oleks mul probleem olnud, küll mitte Suurde Linna jõudmisega, vaid teatud sihtkohta jõudmisega.
Muidugi läks meil ikka kiireks, aga me saime kenasti hakkama.
Väike neiu oli küll pahane, et me ei jõudnud enne Suurde Linna minemist poes käia ja talle muffinipulbrit tuua, sest tal olla juba mitmendat päeva muffinite isu - aga no tõesti polnud aega!
Aga mulle meeldib mu tütre juures see ilus joon, et ta vabandab, kui tunneb, et on inetult käitunud. Sest ta käituski inetult, kui kuri oli. Aga pärast vabandas.
Siinkohal pean ütlema, et teiste inimeste jutu järgi olen ma liiga palju ette ja taha vabandaja, see vist on isegi mu puuduseks kujunenud ja tundub, et ma põhjustan sellega ebamugavustunnet. Aga kui ma olen oma ette ja taha vabandamistega suutnud tütrele anda eeskuju, et vabandamist pole vaja häbeneda ja see on loomulik, kui oled midagi halvasti teinud või öelnud, siis ei ole ma ometi asjatult vabandanud!!!:D:D:D
A. juures käisime. Nende ehitus võtab aina enam ja enam ilmet ja kui neil kõik valmis saab, siis saab sellest üks tänava ilusamaid maju! Fantastiline! Meie mehega oleme vaimustuses.
Saunakompleks on väga mõnus! Suurejooneline ja võimsate lahendustega.
Päeval sai veel magatud ja see oli parim osa päevast! Nii hea oli magada-magada-magada.... Ehkki ma teadsin, et tänu sellele ei lähe ma õhtul õigel ajal magama ja see tähendab jälle hommikul ärkamist tundega, et tahaks veel magada.... :)
Nüüd vaatasingi filmi ära (Grey anatoomia) ja lähen magama.
Hommikul pean endale ikka kella panema, muidu magan sisse (jälle üheksani!!!:D), aga mulle ei meeldi, kui ma pean kiirustades kohvi lõnksama ja korralikult süüa pole kah aega.
Tahan rahulikult oma päeva alustada.
Ja kell 11 pean Suures Linnas olema, sest meil on proov.
Kui see just ära ei jää. Nagu palju kordi on juhtunud.
Ja ma ei lähe proovi väga hea tundega.
Subscribe to:
Posts (Atom)
