Homme pean minema teise asutusse lähikonnas ja tegema tarka nägu ning ajama tarka juttu. Vähemalt esitati kutse sellises toonis, nagu oleksin ma maailmanaba ja tuleksin suurt tõde kuulutama.
See ei meeldi mulle.
Küll aga meeldib mulle esineda! :)
Ma ei valmistanud isegi ette mingit sõnavõttu ega loengut, kuigi teemasid oleks jätkunud, sest mulle tundub, et kõige olulisem ja õpetlikum on rääkida omaenda kogemustest.
Ega ma nüüd teab mis kogenud pole, aga üht-teist on siiski tehtud ja kõige viljakam ongi ju vahetada kogemusi, kuidas teised tegutsevad, kindlasti on midagi kõrvataha panna.
Mis mulle endale väga meeldib ja mis jääb tavaliselt meelde ka teiste esinemisest, on see, kui juletakse rääkida oma vigadest ja eksimustest. Minu arvates on see väga õpetlik, tark õpib ju ikka teiste vigadest.
Jätan lisamata, et rumal ei õpi enda omadestki. :)
Homme tõotab tulla üleüldse toimekas päev.
Aga sellele mõtlen ma homme. Mis saabub 18 minuti pärast. :)
Siiski - mõtlemise "homme" saabub mitmeid tunde hiljem. :)
Sunday, September 30, 2007
Valikute küsimus
Sel hooajal seisan jälle silmitsi tõsiasjaga, et ma ei saa esmaspäeviti teatris käia. Aga just esmaspäeviti on külalisetendused, mida tahaks ka näha.
Kuid õnnetuseks on just esmapäeviti trenn ja kui see on kord nädalas, siis jään teistest tuntavalt maha, kui mul nädal vahele jääb.
Ja tegelikult on ju suhteliselt sageli selliseid etendusi, mida tahaks näha. No mitte just igal esmapäeval, aga ikkagi...
Niisiis jälle valikud. Mitte küll teab mis elulised valikud, aga ikkagi pean endale selgeks tegema, kumba ma rohkem tahan või mis olulisem on. Mõlemad ju on....
Tuleb leida kuldne kesktee?
Nagunii olen praegu Tartu trennid ära jätnud, õigemini arvan ise, et edasi lükanud, ehk ma milllagi ikka jõuan sinna ka, aga kui see jääb väga juhuslikuks, siis pole sel ka mõtet, järjepidevus on oluline.
Eelmisel hooajal käisin trennis 5-6 korda nädalas ja teatrisse sain alles kevadel, siis hakkas kahju, et pole ühtegi etendust näinud, siis püüdsin tasa teha. Noh, kohe tuli treeningutes tagasilöök, aga paraku nii ongi, et mitut head korraga ei saa.
Igal hetkel valikud. Kasvõi pisikesed, aga ikkagi valikud.
Kuid õnnetuseks on just esmapäeviti trenn ja kui see on kord nädalas, siis jään teistest tuntavalt maha, kui mul nädal vahele jääb.
Ja tegelikult on ju suhteliselt sageli selliseid etendusi, mida tahaks näha. No mitte just igal esmapäeval, aga ikkagi...
Niisiis jälle valikud. Mitte küll teab mis elulised valikud, aga ikkagi pean endale selgeks tegema, kumba ma rohkem tahan või mis olulisem on. Mõlemad ju on....
Tuleb leida kuldne kesktee?
Nagunii olen praegu Tartu trennid ära jätnud, õigemini arvan ise, et edasi lükanud, ehk ma milllagi ikka jõuan sinna ka, aga kui see jääb väga juhuslikuks, siis pole sel ka mõtet, järjepidevus on oluline.
Eelmisel hooajal käisin trennis 5-6 korda nädalas ja teatrisse sain alles kevadel, siis hakkas kahju, et pole ühtegi etendust näinud, siis püüdsin tasa teha. Noh, kohe tuli treeningutes tagasilöök, aga paraku nii ongi, et mitut head korraga ei saa.
Igal hetkel valikud. Kasvõi pisikesed, aga ikkagi valikud.
Mõtlemiseks
Üle tüki aja natuke mõtteainet ka.
MINA OLEN OMA ELU LOOV JÕUD.
SOOVID LÄHEVAD TÄIDE - JA TÄPSELT TELLIMUSE JÄRGI.
JÄTAN TÄIESTI LAHTISEKS, MIL VIISIL SOOV MINU ELUS TÄIDE PEAB MINEMA.
Tegelikult meeldisid mulle väga need katkendid, mis Kristiina oli välja kirjutanud Joseph Murphy raamatust "Teie alateadvuse jõud".
Miks inimesed ei usu, et mõttel on tohutu jõud?! Soovitan lugeda ja mõelda selle üle.
MINA OLEN OMA ELU LOOV JÕUD.
SOOVID LÄHEVAD TÄIDE - JA TÄPSELT TELLIMUSE JÄRGI.
JÄTAN TÄIESTI LAHTISEKS, MIL VIISIL SOOV MINU ELUS TÄIDE PEAB MINEMA.
Tegelikult meeldisid mulle väga need katkendid, mis Kristiina oli välja kirjutanud Joseph Murphy raamatust "Teie alateadvuse jõud".
Miks inimesed ei usu, et mõttel on tohutu jõud?! Soovitan lugeda ja mõelda selle üle.
Mees otsib uut
Mees on viimasel ajal hakanud väga tõsiselt mõtlema sellele, millest olen ammu rääkinud - töövahendile.
Uurib mitmesuguseid variante, sest seda enam edasi lükata ei anna. Õnneks saab ta sellest ise ka aru ja vähemalt üritab midagi teha. Vaheldus nurisemisele.
Istub arvutis ja muudkui otsib; täna käis rääkimas potentsiaalse variandi pakkujaga - vähemalt tegutseb. Riskida ei taha, aga siiski üritab nigelast olukorrast väljapääsu leida.
Püüan igati toetada, ega ma muud teha ei saagi. Nagunii olen kõrvaltvaataja rollis, konkreetset nõu ma ju anda ei oska. Erinevate variantide puhul aitan lihtsalt arutleda plusside ja miinuste üle.
Ehk on sellestki abi.
Uurib mitmesuguseid variante, sest seda enam edasi lükata ei anna. Õnneks saab ta sellest ise ka aru ja vähemalt üritab midagi teha. Vaheldus nurisemisele.
Istub arvutis ja muudkui otsib; täna käis rääkimas potentsiaalse variandi pakkujaga - vähemalt tegutseb. Riskida ei taha, aga siiski üritab nigelast olukorrast väljapääsu leida.
Püüan igati toetada, ega ma muud teha ei saagi. Nagunii olen kõrvaltvaataja rollis, konkreetset nõu ma ju anda ei oska. Erinevate variantide puhul aitan lihtsalt arutleda plusside ja miinuste üle.
Ehk on sellestki abi.
Mul ei ole vastuseid
Nii ongi.
Ega mul polegi palju küsimusi, aga kahjuks pole neile vähestelegi vastuseid.
Ja kui päris aus olla, siis on mul tegelikult ainult üks küsimus. Kõige olulisem. Ja vastus sellele küsimusele omab ainsana tähtsust.
Aga vastust ei ole.
Kui vastuseid ei ole, siis tuleb nad välja mõelda. Kas see aitab?
Ega mul polegi palju küsimusi, aga kahjuks pole neile vähestelegi vastuseid.
Ja kui päris aus olla, siis on mul tegelikult ainult üks küsimus. Kõige olulisem. Ja vastus sellele küsimusele omab ainsana tähtsust.
Aga vastust ei ole.
Kui vastuseid ei ole, siis tuleb nad välja mõelda. Kas see aitab?
Saunõhtu Hispaaniaga
Eile oli saunaõhtu. Meid oli seekord jälle rohkem ja siis on meil väga lõbus, naeruteraapia kulub aeg-ajalt väga ära. :)
S. oli käinud Hispaanias ning rääkis meile oma reisimuljeid. Muude muljete kõrval oli neil buss vahepeal üles öelnud, ta oli oma rahakoti koos kõigi dokumentide ja rahaga ära kaotanud ja siis jälle üles leidnud ning mobiiltelefoni hotelli unustanud...
Väitis, et enam busssireisile ei lähe, pigem autoga, et saaks ise valida, kus peatuda ja mida vaadata.
Aga armus mägedesse. :)
Muljetamist oli pikalt ja kui ta ära läks, siis alles hakkasime saunatama, nii et ehkki me alustasine varakult, sain alles kella üheks koju.
Siis sain aru ka, miks mees nii tigedaks sai, kui oli juttu, et S. tuleb ka sauna. Tema arvas, et käimegi koos ühissegasaunas... Nojah, mina selle peale ei tulnud, aga ega tema ju ei teadnud, et S. osa piirdub reisimuljete rääkimisega... :)
Minu teada startis eile järjekordne turismireis Hispaaniasse, millest taas mõned mu tuttavad osa võtavad - populaarne koht see Hispaania! :)
Kui hästi läheb, ehk õnnestub siis ka neid reisimuljeid kuulda. Erinevate inimeste pilgu läbi on ju reisimuljed erinevad.
S. oli käinud Hispaanias ning rääkis meile oma reisimuljeid. Muude muljete kõrval oli neil buss vahepeal üles öelnud, ta oli oma rahakoti koos kõigi dokumentide ja rahaga ära kaotanud ja siis jälle üles leidnud ning mobiiltelefoni hotelli unustanud...
Väitis, et enam busssireisile ei lähe, pigem autoga, et saaks ise valida, kus peatuda ja mida vaadata.
Aga armus mägedesse. :)
Muljetamist oli pikalt ja kui ta ära läks, siis alles hakkasime saunatama, nii et ehkki me alustasine varakult, sain alles kella üheks koju.
Siis sain aru ka, miks mees nii tigedaks sai, kui oli juttu, et S. tuleb ka sauna. Tema arvas, et käimegi koos ühissegasaunas... Nojah, mina selle peale ei tulnud, aga ega tema ju ei teadnud, et S. osa piirdub reisimuljete rääkimisega... :)
Minu teada startis eile järjekordne turismireis Hispaaniasse, millest taas mõned mu tuttavad osa võtavad - populaarne koht see Hispaania! :)
Kui hästi läheb, ehk õnnestub siis ka neid reisimuljeid kuulda. Erinevate inimeste pilgu läbi on ju reisimuljed erinevad.
Saturday, September 29, 2007
Külm sõda lõppenud
"Külm sõda" on lõppenud. Selleks korraks.
Vahepeal, kui ma paar päeva ei kirjutanud, siis oli meil üsna terav seis ja ma juba arvasin, et see viib mingite tulemiteni.
Viiski. Tuli ühel õhtul šokolaadiga ja ütles, et armastab mind.
Ohhhh..... Väga raske ohe.
Vahepeal, kui ma paar päeva ei kirjutanud, siis oli meil üsna terav seis ja ma juba arvasin, et see viib mingite tulemiteni.
Viiski. Tuli ühel õhtul šokolaadiga ja ütles, et armastab mind.
Ohhhh..... Väga raske ohe.
Algas taas!
Täna oli Suur Avakoosolek. Rahvas kogunes muidugi aegsasti ettenähtud ja väljakuulutatud kellaajaks, aga Suur Pealik sai alles palju hiljem tulla. Ja nii rahvas ootas.
Igaüks oli ka midagi söödavat-joodavat kaasa toonud, taustamuusika kahjuks kedagi tantsupõrandale ei meelitanud, igaüks oli ametis iseendaga ja keskusteleti väikestes gruppides.
Kui lõpuks Suur Pealik saabus, siis rääkis ta oma tegemistest ja plaanidest - neid on päris palju. Ja sellest on vaid suur rõõm. Tõotab huvitav aasta tulla. Mitte ainult Suur Pealik, vaid ka teisi on tulemas ja see teeb asja eriti huvitavaks.
Ma ei saanud eriti kaua olla, sest närviline mees ootas juba ukse ees ja kuna ta nägi, et rahvas juba laiali valgub, siis ei andnud ta mullegi võimalust pikemalt passima jääda.
Aga vähemalt algus on tehtud.
Igaüks oli ka midagi söödavat-joodavat kaasa toonud, taustamuusika kahjuks kedagi tantsupõrandale ei meelitanud, igaüks oli ametis iseendaga ja keskusteleti väikestes gruppides.
Kui lõpuks Suur Pealik saabus, siis rääkis ta oma tegemistest ja plaanidest - neid on päris palju. Ja sellest on vaid suur rõõm. Tõotab huvitav aasta tulla. Mitte ainult Suur Pealik, vaid ka teisi on tulemas ja see teeb asja eriti huvitavaks.
Ma ei saanud eriti kaua olla, sest närviline mees ootas juba ukse ees ja kuna ta nägi, et rahvas juba laiali valgub, siis ei andnud ta mullegi võimalust pikemalt passima jääda.
Aga vähemalt algus on tehtud.
Friday, September 28, 2007
Läbipõletavast tööst ilma läbi põlemata
Ma pole juba NII KAUA kirjutanud! Igatahes tundub mulle, et terve igaviku pole ma siia midagi lisanud, ehkki viimasest postitusest on vaid paar päeva möödas.
Täna oli selline päev, kus ma ei saanudki arvutisse enne, kui alles hilisel pärastlõunal ja siis ei olnud see ka minu enda arvuti, nii ei olnud mul ka aega midagi kribada.
Kuigi polnud aega ja tegevust nagu jätkus, oli see ometi sisuliselt tühi päev minu jaoks, ma ei saa öelda, et oleksin midagi väga põhjapanevat teinud ja seetõttu teab mis head tunnet nagu polegi.
Mõnel päeval on eriliselt hea tunne, kui oled palju asju valmis jõudnud, siis lähed töölt rahulolutundega ära.
Mõni ütleb, et mul on väga raske töö ja kuidas ma küll üldse sellega hakkama saan, kas mu töö ei ole mul 24 tundi ööpäevas minuga kaasas.
Kahjuks pean valmistama pettumuse kõigile selliselt mõtlejatele - ei ole mu töö minuga 24 tundi ööpäevas kaasas.
Töö ei ole minu elus kõige olulisem, mul on ikka muid asju ka, mis mind huvitavad.
Ja kuidas ma ennast välja lülitan... ma ei tea, ma lihtsalt ei võta koju asju kaasa. Ma võin võtta mõningast paberitööd, see ei häiri mind, aga ma ei võta kõike südamesse kaasa ja ei nuta õhtuti patja, sest sellest ei oleks abi niikuinii.
Mulle meeldis Scarlett O'Hara mõte raamatus "Tuulest viidud" : "Sellele mõtlen ma homme."
Ja nii ongi. Tööasjadele mõtlen ma jälle homme, täna töölt lahkudes enam ei mõtle. Ja punkt. Mul on ju peale töö veel nii palju asju, mis mind huvitavad!
Ja kui ma mõtleksin 24 tundi ööpäevas tööle, siis oleksin ammu läbipõlenud! Ja sellist inimest pole küll kellelegi vaja.
Vahel jääb mulle mulje, et minus tahetakse vägisi tekitada süütundeid sellepärast, kuidas ma siis ikkagi ei tunne oma töö pärast muret nii ööl kui päeval, ma vist ikka ei ole õige inimene tegelemaks nii tõsiste asjadega, küllap olen südametu ja ükskõikne.
Mõni siis väidab, kuidas ta öösiti ei saa magada, aina mõtleb ja muretseb, kuidas ta valutab südant ning võtab endasse kogu maailma valud. Küsin: kas sellest on kasu ka olnud? On see mingit reaalset tulu andnud, et niimoodi öösiti mitte magada ja aina mõelda?
Pigem soovitaksin mitu pead kokku võtta ja aru pidada, kuidas aidata ja mida teha saaks, sellisest nõupidamisest on igal juhul rohkem kasu kui üksi patja nutmisest.
Täna oli selline päev, kus ma ei saanudki arvutisse enne, kui alles hilisel pärastlõunal ja siis ei olnud see ka minu enda arvuti, nii ei olnud mul ka aega midagi kribada.
Kuigi polnud aega ja tegevust nagu jätkus, oli see ometi sisuliselt tühi päev minu jaoks, ma ei saa öelda, et oleksin midagi väga põhjapanevat teinud ja seetõttu teab mis head tunnet nagu polegi.
Mõnel päeval on eriliselt hea tunne, kui oled palju asju valmis jõudnud, siis lähed töölt rahulolutundega ära.
Mõni ütleb, et mul on väga raske töö ja kuidas ma küll üldse sellega hakkama saan, kas mu töö ei ole mul 24 tundi ööpäevas minuga kaasas.
Kahjuks pean valmistama pettumuse kõigile selliselt mõtlejatele - ei ole mu töö minuga 24 tundi ööpäevas kaasas.
Töö ei ole minu elus kõige olulisem, mul on ikka muid asju ka, mis mind huvitavad.
Ja kuidas ma ennast välja lülitan... ma ei tea, ma lihtsalt ei võta koju asju kaasa. Ma võin võtta mõningast paberitööd, see ei häiri mind, aga ma ei võta kõike südamesse kaasa ja ei nuta õhtuti patja, sest sellest ei oleks abi niikuinii.
Mulle meeldis Scarlett O'Hara mõte raamatus "Tuulest viidud" : "Sellele mõtlen ma homme."
Ja nii ongi. Tööasjadele mõtlen ma jälle homme, täna töölt lahkudes enam ei mõtle. Ja punkt. Mul on ju peale töö veel nii palju asju, mis mind huvitavad!
Ja kui ma mõtleksin 24 tundi ööpäevas tööle, siis oleksin ammu läbipõlenud! Ja sellist inimest pole küll kellelegi vaja.
Vahel jääb mulle mulje, et minus tahetakse vägisi tekitada süütundeid sellepärast, kuidas ma siis ikkagi ei tunne oma töö pärast muret nii ööl kui päeval, ma vist ikka ei ole õige inimene tegelemaks nii tõsiste asjadega, küllap olen südametu ja ükskõikne.
Mõni siis väidab, kuidas ta öösiti ei saa magada, aina mõtleb ja muretseb, kuidas ta valutab südant ning võtab endasse kogu maailma valud. Küsin: kas sellest on kasu ka olnud? On see mingit reaalset tulu andnud, et niimoodi öösiti mitte magada ja aina mõelda?
Pigem soovitaksin mitu pead kokku võtta ja aru pidada, kuidas aidata ja mida teha saaks, sellisest nõupidamisest on igal juhul rohkem kasu kui üksi patja nutmisest.
Wednesday, September 26, 2007
Kõigile unistajatele
Aga veel üks ilus sõnum:
IGA SOOV SISALDAB ENESES JUBA TÄITUMIST.
Ja selle ilusa sõnumiga lähen nüüd küll magama.
IGA SOOV SISALDAB ENESES JUBA TÄITUMIST.
Ja selle ilusa sõnumiga lähen nüüd küll magama.
Hirmus viga!
Oooh, millega ma nüüd hakkama sain! Kiiresti pidin oma vea parandama! Tegin sellise apsaka, et... Hea, et on võimalus kustutada!
Sellest järeldus - edaspidi tuleb olla hoolikam ja korralikult jälgida, kuhu ja mida kirjutan! :)
See on see öine arvutis istumine - nii väsinud, et enam ei orienteeru blogimaastikul!
Kähku magama! Kell saab juba kaks! Apppii!!!!! Kolme ja poole tunni pärast heliseb äratuskell!
Sellest järeldus - edaspidi tuleb olla hoolikam ja korralikult jälgida, kuhu ja mida kirjutan! :)
See on see öine arvutis istumine - nii väsinud, et enam ei orienteeru blogimaastikul!
Kähku magama! Kell saab juba kaks! Apppii!!!!! Kolme ja poole tunni pärast heliseb äratuskell!
Tige tikker
Selliste meeliülendavate emotsioonidega koju jõudnud, sain tigedalt tikrilt torgata: "KUS SA NII KAUA OLID?! MAJA OLI PIME, SEAL EI OLNUD ENAM KEDAGI!!! KUS SA KOOSERDASID?!"
Ütlesin, et olime tõesti ainukesed majas ja kõik tuled tõesti ei põlenud...
Aga ta oli nii kuri ja mul ei olnud üldse tahtmist hakata teda kuidagi rahustama, et tal pole vaja muretseda, ma pole midagi paha teinud ega kuskil mujal käinud.
Tegelikult oli ta muidugi juba ennegi pahane. Talle ei meeldinud mitte üks põrm, et meie sellenädalasele klassiõdede saunaõhtule lisandub ka klassivend oma reisimuljetega, see häiris teda millegipärast väga. Mees ise suhtleb ka temaga ja minu meelest pole armukadeduseks küll põhjust... aga mine võta kinni, mis meeste peas mõlgub. Igal juhul oli tal juba enne tuju ära ja ta oli mornimast mornim.
Arvasin, et kui ma vahepeal ära olen, siis ta leebub ja ei ole enam tige tikker, aga see oli asjatu lootus. Ta nimelt oli mul vastas käinud, aga et tuled ei lõõmanud terves majas, siis ta järeldas, et seal polegi kedagi ja ma valetasin talle.
See paneb õlgu kehitama. Inimene usub seda, mida uskuda tahab.
Imeline öö
Kui koju tulin, oli juba pime.
Mõnus oli kõndida inimtühjadel tänavatel, oli päris soe, taevas säras hõbedane täiskuu ja sirasid tuhanded tähed. Ja ritsikad siristasid! :)
See oli nii imeline, et ma lausa jalutasin ega tahtnud üldse kiirustada, tegelikult oli see selline õhtu, kus tahaks kahekesi käsikäes kõndida ning nautida kuuvalgust ja helendavaid tähti...
Või viskaks pikali ja vahiks lõpmatuseni neid pisikesi kaugeid täpikesi, millel on nii lummav võim, mis aina kisub pilgu endale...
Ja see suur kädam taevas!
Miks on selline ilu pandud maailma valitsema öösiti, mil inimesed magavad ega näe seda imelist ilu, mida pakub soe öö, täiskuu, siristavad ritsikad ja tähistaevas??!!
Või ongi sellepärast selline ilu öösiti, et ainult vähestele väljavalitutele antakse õnne seda imelist maailma imetleda? Vaid neile, kes ei pea paljuks uneajast röövida aega lummuste jaoks?
Kes seda ei raatsi, jääb neist hurmustest ilma ega saa kunagi teada, milline tunne valdab teda, kui ta seisab pimeduses ning laseb end kuu ja tähtede imelisusesse mähkida...
Uus hooaeg algas!
Olen küll kohutavalt väsinud, sest kell saab juba üks öösel, mul on äratus kell pool kuus ja ma lõpetasin just töö arvutis. Eks ma tean, et olen hooletu ja lasen kõik tähtajad mööda, tahan siis homme kõik vajalikud aruanded ära esitada.
Aga no kuidagi ei saa ilma kirjutamata magama minna!
Täna oli hobialane kokkusaamine, enamus pandi paika, need, keda kohal polnud, saavad oma saatuse hiljem teada.
Aga hästi hea tunne on jälle alustada! Pealiku visioonid on huvitavad ja tema peale võib alati kindel olla, et sellest ka midagi head tuleb.
Minu enda visioonid, ideed, mõtted ja plaanid sellega, mis mul südamel on - ma ei tea, kas sellest asja saab. Palusin K-l tutvuda materjaliga, aga ma ei tea, kas tema näeb selles sama mis mina, kas see tema jaoks üldse paeluv on... Aga ma ei jäta jonni, see PEAB ükskord tulema! Sellest PEAB asja saama!
Sest see puudutab igaüht, olen selles veendunud.
Monday, September 24, 2007
John Gray "Mehed on Marsilt, naised Veenuselt"
Eile soovitas P mulle John Gray raamatuid lugeda, need on meeste ja naiste suhetest, kui erinevalt nad kõike näevad ja tajuvad.
Mul on mõned tema raamatud olemas ja ehkki olen neid millalgi sirvinud, võtsin siis tema soovituse peale uuesti kätte.
Tegelikult oli nii armas, kui ta mulle kirjutas, et on minu pärast mures, sest nii harva kui ta mind ka näeb ja ehkki ta on 450 km kaugusel, tajub ta, et minuga pole kõik kaugeltki korras (eeeee... mõistusega siiski loodetavasti ON veel korras...) ja ta tahab, et ma oleksin õnnelik.
See oli väga südantliigutav... ma kohe ei tea, kuidas mu ümber küll on nii toredad inimesed sattunud??!! Millega ma selle küll ära olen teeninud??!!??!!??!! Aga see on tõesti nii-nii armas! Sellist hoolimist tunnen igal sammul ja see teeb südame soojaks...
Aitäh kõigile, kes minust hoolivad, aitäh, et olete olemas... Kallistan teid kõiki kohe kõvasti! :)
Nojah, aga ma tahtsin tegelikult sellest raamatust rääkida, et kui ma selle juhuslikust kohast lahti lõin, siis sattusin just sellisele kohale, mis naisi väga hästi iseloomustab. Kehtib ka ilmselt eelmise postituse juures.:)
"Naine on nagu laine. Kui ta tunneb, et teda armastatakse, tõuseb ja langeb tema enesehinnang lainete rütmis. Kui ta tuju on tõesti hea, tõuseb ta tippu, kuid äkki võib kõik muutuda ning tema laine uhkab sügavikku. See langus on ajutine. Pärast seda, kui ta on täiesti põhjani jõudnud, tõuseb ta tuju uuesti ning ta tunneb end jälle hästi. Laine on iseenesest tõusma hakanud.
Kui naine on laine tõusul, tunneb ta end olevat täis armastust ja võimet anda, aga kui laine vajub, tunneb ta sisemist tühjust, mis vajab armastusega täitmist. Põhjas oleku aeg kulub emotsionaalseks suurpuhastuseks.
Laine tõusul surub naine negatiivsed tunded maha ning keeldub arvamast, nagu ei armastataks teda, laine vajudes aga hakkab ta neid negatiivseid tundeid ja rahuldamata vajadusi tajuma. Languse ajal on tal eriline vajadus rääkida oma tunnetest, ta vajab ärakuulamist ja mõistmist."
Niisiis on kõik väga lihtne, on vaid vaja arvestada naise tõuse ja mõõne... :)
Oh, muidugi on kõik palju keerulisem, keeruline on mõista ka mehi, aga hea on ju sellekohast abi saada, et teaks hoiduda järjest ja järjest "ämbrisse" astumast... Sest kahjuks me seda teadmatusest pidevalt teeme.
Niisiis - John Gray "Mehed on Marsilt, naised Veenuselt" ja "Mehed, naised ja suhted", mis mul parajasti käepärast olid.
Soovitan soojalt, kui olete huvitatud vastassugupoole paremast mõistmisest, õnnelikust suhtest ja olete valmis ISE selle heaks ka midagi tegema. :)
Mul on mõned tema raamatud olemas ja ehkki olen neid millalgi sirvinud, võtsin siis tema soovituse peale uuesti kätte.
Tegelikult oli nii armas, kui ta mulle kirjutas, et on minu pärast mures, sest nii harva kui ta mind ka näeb ja ehkki ta on 450 km kaugusel, tajub ta, et minuga pole kõik kaugeltki korras (eeeee... mõistusega siiski loodetavasti ON veel korras...) ja ta tahab, et ma oleksin õnnelik.
See oli väga südantliigutav... ma kohe ei tea, kuidas mu ümber küll on nii toredad inimesed sattunud??!! Millega ma selle küll ära olen teeninud??!!??!!??!! Aga see on tõesti nii-nii armas! Sellist hoolimist tunnen igal sammul ja see teeb südame soojaks...
Aitäh kõigile, kes minust hoolivad, aitäh, et olete olemas... Kallistan teid kõiki kohe kõvasti! :)
Nojah, aga ma tahtsin tegelikult sellest raamatust rääkida, et kui ma selle juhuslikust kohast lahti lõin, siis sattusin just sellisele kohale, mis naisi väga hästi iseloomustab. Kehtib ka ilmselt eelmise postituse juures.:)
"Naine on nagu laine. Kui ta tunneb, et teda armastatakse, tõuseb ja langeb tema enesehinnang lainete rütmis. Kui ta tuju on tõesti hea, tõuseb ta tippu, kuid äkki võib kõik muutuda ning tema laine uhkab sügavikku. See langus on ajutine. Pärast seda, kui ta on täiesti põhjani jõudnud, tõuseb ta tuju uuesti ning ta tunneb end jälle hästi. Laine on iseenesest tõusma hakanud.
Kui naine on laine tõusul, tunneb ta end olevat täis armastust ja võimet anda, aga kui laine vajub, tunneb ta sisemist tühjust, mis vajab armastusega täitmist. Põhjas oleku aeg kulub emotsionaalseks suurpuhastuseks.
Laine tõusul surub naine negatiivsed tunded maha ning keeldub arvamast, nagu ei armastataks teda, laine vajudes aga hakkab ta neid negatiivseid tundeid ja rahuldamata vajadusi tajuma. Languse ajal on tal eriline vajadus rääkida oma tunnetest, ta vajab ärakuulamist ja mõistmist."
Niisiis on kõik väga lihtne, on vaid vaja arvestada naise tõuse ja mõõne... :)
Oh, muidugi on kõik palju keerulisem, keeruline on mõista ka mehi, aga hea on ju sellekohast abi saada, et teaks hoiduda järjest ja järjest "ämbrisse" astumast... Sest kahjuks me seda teadmatusest pidevalt teeme.
Niisiis - John Gray "Mehed on Marsilt, naised Veenuselt" ja "Mehed, naised ja suhted", mis mul parajasti käepärast olid.
Soovitan soojalt, kui olete huvitatud vastassugupoole paremast mõistmisest, õnnelikust suhtest ja olete valmis ISE selle heaks ka midagi tegema. :)
Tujukas naine
Täna oli hea kuulda, et K-l oli häid uudiseid ja see annab endale ka lootust, et mõned asjad lihtsalt kulgevad paremusele. Usk sellesse on ju kõige tähtsam. :)
Hommikul vestlesin ühe teise K-ga, aga temal on lood endiselt keerulised ja nagu ta ise ütleb, et kõnnib kui noateral, kunagi ei tea, mis on hea ja mis mitte.
Tujukate naistega ongi raske. Aga mulle tundub, et naine on tujukas siis, kui ta ei armasta. Kui ma lähtun endast, siis mulle endale tundub (ma ju ise ennast kõrvalt ei näe, ega ma nii täpselt ei tea), et ma olen valmis armastatud inimese heaks tegema absoluutselt kõike ja ma saan õnnelik olla teise inimese õnnelikuks tegemise läbi. Mis tujukusest siis saab rääkida?!
Oeh, no nüüd paistab sedamoodi, et ma olen suisa ideaalne inimene, aga sellest on küll asi kaugel. Kuid tõsi on see, et armastus toob inimeses esile need parimad jooned ja polegi põhjust oma halvemat poolt näidata.
Seetõttu viib tujukas naine mu mõtte sellele, kui suur tema armastus on. Aga vahest mõni inimene lihtsalt ongi selline tujukas ja ettearvamatu ja armastusega pole siin midagi pistmist? Pannes veel mõned teadaolevad faktid kokku, siis ehk teen hoopis valesid järeldusi?
Aga iga mees tahab ju uskuda, et tema väljavalitu teda armastab. Kui selles kindel ei saa olla, siis teeb see kurvaks, tekitades igasuguseid mõtteid.... ka loobumismõtteid. Kui kogu aeg peab kahtlema, ega naine äkki ikka teise mehe juurde ei plaani minna, siis sellist elu ei kannata kuigi kaua.
Valikud on loomulikult tema enda omad, mina sain vaid soovitada kannatlikku meelt ja paindlikkust ja mõistmist. Kui tema ise armastab, siis ta suudab seda.
Küsimus on vaid selles, kui kaua suudab kahe inimese eest armastada. Ja isegi seda küsimust ei tõstatu, kui tegu ongi lihtsalt tujuka naisega.
Ma siiski loodan, et see naine jõuab oma tunnetes selgusele ja suudab mehe armastusele vastata, nii et mees ei peaks kahtlema.
Hommikul vestlesin ühe teise K-ga, aga temal on lood endiselt keerulised ja nagu ta ise ütleb, et kõnnib kui noateral, kunagi ei tea, mis on hea ja mis mitte.
Tujukate naistega ongi raske. Aga mulle tundub, et naine on tujukas siis, kui ta ei armasta. Kui ma lähtun endast, siis mulle endale tundub (ma ju ise ennast kõrvalt ei näe, ega ma nii täpselt ei tea), et ma olen valmis armastatud inimese heaks tegema absoluutselt kõike ja ma saan õnnelik olla teise inimese õnnelikuks tegemise läbi. Mis tujukusest siis saab rääkida?!
Oeh, no nüüd paistab sedamoodi, et ma olen suisa ideaalne inimene, aga sellest on küll asi kaugel. Kuid tõsi on see, et armastus toob inimeses esile need parimad jooned ja polegi põhjust oma halvemat poolt näidata.
Seetõttu viib tujukas naine mu mõtte sellele, kui suur tema armastus on. Aga vahest mõni inimene lihtsalt ongi selline tujukas ja ettearvamatu ja armastusega pole siin midagi pistmist? Pannes veel mõned teadaolevad faktid kokku, siis ehk teen hoopis valesid järeldusi?
Aga iga mees tahab ju uskuda, et tema väljavalitu teda armastab. Kui selles kindel ei saa olla, siis teeb see kurvaks, tekitades igasuguseid mõtteid.... ka loobumismõtteid. Kui kogu aeg peab kahtlema, ega naine äkki ikka teise mehe juurde ei plaani minna, siis sellist elu ei kannata kuigi kaua.
Valikud on loomulikult tema enda omad, mina sain vaid soovitada kannatlikku meelt ja paindlikkust ja mõistmist. Kui tema ise armastab, siis ta suudab seda.
Küsimus on vaid selles, kui kaua suudab kahe inimese eest armastada. Ja isegi seda küsimust ei tõstatu, kui tegu ongi lihtsalt tujuka naisega.
Ma siiski loodan, et see naine jõuab oma tunnetes selgusele ja suudab mehe armastusele vastata, nii et mees ei peaks kahtlema.
Sunday, September 23, 2007
Naine - suhete võtmeisik
A sünnipäeval oli meeldiv tõdeda, et D ja M on ära leppinud, nende tüli oli kestnud minu arvates juba peaaegu aasta aega, igatahes kohutavalt kaua aega, ja siis ei käinud M pere ka A ja D sünnipäevadel, see oli ikka väga-väga kummaline.
Tagamaid teades peab nentima, et naised on perekondade- ja sugulastevahelistes suhtlemistes võtmeisikuteks. Ma ei tea, kas ollakse minuga nõus, kui minu arvates oleneb ikkagi naisest see, kuidas tema suhtub sõpradesse-sugulastesse, sellist suhtumist deklareerib ta ka perekonnale, ja naised võivad kogukonna suhtlemise nii peapeale keerata, et susi kah ei söö.
Antud juhul oli see nii.
Oleks siis see piirdunud nende omavahelise boikotiga, aga sellesse haarati ka vanemad ja vanavanemad, see oli minu meelest eriti räige, lapsed ei tohtinud enam suhelda ei omavahel ega vanavanematega - uskumatu, aga sellised asjad on võimalikud.
Õigupoolest oli asi saanud alguse niivõrd tühisest asjast, et tundub uskumatu, millest on võimalik skandaali tekitada!!! Aga naised oskavad seda hästi! :)
Nüüd oli vähemalt kena näha, et omavahel taas suheldakse. Kuni järgmise korrani...?? :)
Tagamaid teades peab nentima, et naised on perekondade- ja sugulastevahelistes suhtlemistes võtmeisikuteks. Ma ei tea, kas ollakse minuga nõus, kui minu arvates oleneb ikkagi naisest see, kuidas tema suhtub sõpradesse-sugulastesse, sellist suhtumist deklareerib ta ka perekonnale, ja naised võivad kogukonna suhtlemise nii peapeale keerata, et susi kah ei söö.
Antud juhul oli see nii.
Oleks siis see piirdunud nende omavahelise boikotiga, aga sellesse haarati ka vanemad ja vanavanemad, see oli minu meelest eriti räige, lapsed ei tohtinud enam suhelda ei omavahel ega vanavanematega - uskumatu, aga sellised asjad on võimalikud.
Õigupoolest oli asi saanud alguse niivõrd tühisest asjast, et tundub uskumatu, millest on võimalik skandaali tekitada!!! Aga naised oskavad seda hästi! :)
Nüüd oli vähemalt kena näha, et omavahel taas suheldakse. Kuni järgmise korrani...?? :)
Armastus käib kõhu kaudu
Ma olen täiesti maha vaikinud A sünnipäeva, mis oli juba kolmapäeval. Muidugi, me tulime tol õhtul koju ja olin kohutavalt väsinud ning läksin varakult magama (võrreldes tavalise kaugelt üle südaöise voodissepugemisega).
A sünnipäev oli tore, nende juures on alati tore. Mulle meeldib, et A teeb alati salatid ise ja ei osta poest valmissalateid :), ja siis oli ta veel teinud väga maitsvat lahtist plaadipirukat ja võileivatorti - mulle meeldib, et ta teeb kõike ise.
See meenutab mulle, et varem tegin ka samamoodi sünnipäevalauale kõik ise - prae, salatid, pirukad, külmlaua, tordi või kringli või plaadikoogi... Ei kujutanud ettegi, et laud poleks lookas, valik pidi alati väga rikkalik olema ja kõik oli ise oma töökate käekestega valmistatud ja ma nautisin seda, see oli parim osa sünnipäevapeos - köögitoimkond!
Mis on minuga juhtunud? Mis on üldse meie sünnipäevadega juhtunud? Kõik on läinud võimalikult suure lihtsuse teed, kõik on väga tagasihoidlik ja kokkusurutud.
Kas on see alguse saanud mehe torinast, et katsuks ikka odavamalt läbi ajada, seda pole vaja ja toda pole vaja, kes seda ikka sööb, seda küll ei osta, toda ei hakka tegema, teeb midagi lihtsat, küpsetama küll ei hakka... ???
Või pole ma ise ka aldis enam paljusid asju tegema? Ei tea, vahel igatsen küll taga endisi aegu, kus mulle meeldis köögis kokata ja imehäid kotlette teha ja magustoiduks plaadikooki küpsetada...
Laiskus? Või on otsa saanud soov peret rõõmustada oma kokandussaavutustega? Et pigem kasutan seda aega lugemiseks või metsas jalutamiseks?
Veel üks nüanss. Varem tegin enamasti kõike üksi, see tundus nii loomulikuna, aga praegu tahaksin ma heameelega süüa teha kahekesi, kuid ...
Oh, siin on kohe omad nüansid, sest söögitegemine... see on selline tegevus, mida saab teha vaid koos armsa inimesega, siis on see vaimustav protsess, kõik need emotsioonid ja armastus - see väljendub toidus... Ma ei oska seda seletada nii, nagu ma tunnen, see on vist natuke keeruline, eks ta rohkem tajuküsimus ole...
Oot, see viib mu mõttele, et ma olen jätnud söögitegemise unarusse seoses tunnete kustumisega? Armastus pidi kõhu kaudu käima... Pole armastust, pole süüa; pole süüa, pole armastust? Kumbapidi siis õigem oleks öelda?
Et teekond lihtsusele on käinud läbi kaotuste tunnete vallas? Kui tajusin ükskõiksust enda suhtes ja et midagi ei olnud teiselt poolt tulemas, siis mina omalt poolt ka ei pingutanud kokkamisega, mis väljandanuks minu hoolimist ja armastust?
Nüüd, kus mees tahab igati oma armastust väljendada, teeb tema süüa...
Huvitavad seosed armastusel ja kokandusel... vanarahvas tarkust tuleb jätkuvalt tunnistada - armastus käib kõhu kaudu, olgu seda siis tõlgendatud kuidas tahes, aga toiduvalmistamine ja armastus on omavahel seotud, rääkimata sellest, et armastusega valmistatud toit on alati eriline...
Nagu E ütleb, et paha tujuga ei tohigi süüa teha, süüa tuleb teha alati armastusega, siis on ta maitsev.
A sünnipäev oli tore, nende juures on alati tore. Mulle meeldib, et A teeb alati salatid ise ja ei osta poest valmissalateid :), ja siis oli ta veel teinud väga maitsvat lahtist plaadipirukat ja võileivatorti - mulle meeldib, et ta teeb kõike ise.
See meenutab mulle, et varem tegin ka samamoodi sünnipäevalauale kõik ise - prae, salatid, pirukad, külmlaua, tordi või kringli või plaadikoogi... Ei kujutanud ettegi, et laud poleks lookas, valik pidi alati väga rikkalik olema ja kõik oli ise oma töökate käekestega valmistatud ja ma nautisin seda, see oli parim osa sünnipäevapeos - köögitoimkond!
Mis on minuga juhtunud? Mis on üldse meie sünnipäevadega juhtunud? Kõik on läinud võimalikult suure lihtsuse teed, kõik on väga tagasihoidlik ja kokkusurutud.
Kas on see alguse saanud mehe torinast, et katsuks ikka odavamalt läbi ajada, seda pole vaja ja toda pole vaja, kes seda ikka sööb, seda küll ei osta, toda ei hakka tegema, teeb midagi lihtsat, küpsetama küll ei hakka... ???
Või pole ma ise ka aldis enam paljusid asju tegema? Ei tea, vahel igatsen küll taga endisi aegu, kus mulle meeldis köögis kokata ja imehäid kotlette teha ja magustoiduks plaadikooki küpsetada...
Laiskus? Või on otsa saanud soov peret rõõmustada oma kokandussaavutustega? Et pigem kasutan seda aega lugemiseks või metsas jalutamiseks?
Veel üks nüanss. Varem tegin enamasti kõike üksi, see tundus nii loomulikuna, aga praegu tahaksin ma heameelega süüa teha kahekesi, kuid ...
Oh, siin on kohe omad nüansid, sest söögitegemine... see on selline tegevus, mida saab teha vaid koos armsa inimesega, siis on see vaimustav protsess, kõik need emotsioonid ja armastus - see väljendub toidus... Ma ei oska seda seletada nii, nagu ma tunnen, see on vist natuke keeruline, eks ta rohkem tajuküsimus ole...
Oot, see viib mu mõttele, et ma olen jätnud söögitegemise unarusse seoses tunnete kustumisega? Armastus pidi kõhu kaudu käima... Pole armastust, pole süüa; pole süüa, pole armastust? Kumbapidi siis õigem oleks öelda?
Et teekond lihtsusele on käinud läbi kaotuste tunnete vallas? Kui tajusin ükskõiksust enda suhtes ja et midagi ei olnud teiselt poolt tulemas, siis mina omalt poolt ka ei pingutanud kokkamisega, mis väljandanuks minu hoolimist ja armastust?
Nüüd, kus mees tahab igati oma armastust väljendada, teeb tema süüa...
Huvitavad seosed armastusel ja kokandusel... vanarahvas tarkust tuleb jätkuvalt tunnistada - armastus käib kõhu kaudu, olgu seda siis tõlgendatud kuidas tahes, aga toiduvalmistamine ja armastus on omavahel seotud, rääkimata sellest, et armastusega valmistatud toit on alati eriline...
Nagu E ütleb, et paha tujuga ei tohigi süüa teha, süüa tuleb teha alati armastusega, siis on ta maitsev.
Teatrijälg
Mulle meeldis eilses "Arteris" Priit Võigemasti intervjuu, kus ta räägib, et teda käivitab võimalus, et inimesed saalis unustavad, kes nad on või kus nad on; et see tegelane, roll või lavastus läheks inimesele korda, jätaks temasse jälje ja puudutaks teda.
Mina vaatajana tunnen end temaga ühel lainel olevat, sest see on just seesama, mille pärast mina teatrisse lähen - ma tahan, et nähtu jätaks minusse jälje, et see raputaks mind ja parim elamus on saadud siis, kui ma mõtlen sellele veel mitu päeva takkajärgi.
Lavastuse juures võib vaimustuda erinevatest komponentidest - näitlejatöödest, mõnest väga erilisest kõrvalrollist, kujundusest, muusikast, valgustusest, lavastuse sõnumist...
On olnud selliseid lavastusi, mille puhul sisu ja mõte on head, aga lavastatud nõrgalt ja igavalt.
On selliseid, kus mõni näitleja teeb niivõrd fantastilise rolli, et ainuüksi see jätab sügava mulje. On selliseid, kus lavastuse ülesehitus ja dünaamika on võluvad, sisu ise pole midagi erilist.
On selliseid lavastusi, mis on igavad ja venivad ja ei jäta erilist muljet, kuid mõtled selle peale hiljem kaua ja tabad ära väärtuslikud nüansid, leiad efektsel moel edastatud sõnumi.
Usun, et igas lavastuses on võimalik leida midagi head, mõni külg on ikka tugev. Olgu, jätan tagasihoidlikult märkimata, et ühelt etenduselt olen tõesti selle igavuse pärast ära tulnud, aga kui ma väga hästi järele mõtleksin, siis ehk leiaksin ka sellest lavastusest midagi mainimisväärset hea külje pealt. :)
Mina vaatajana tunnen end temaga ühel lainel olevat, sest see on just seesama, mille pärast mina teatrisse lähen - ma tahan, et nähtu jätaks minusse jälje, et see raputaks mind ja parim elamus on saadud siis, kui ma mõtlen sellele veel mitu päeva takkajärgi.
Lavastuse juures võib vaimustuda erinevatest komponentidest - näitlejatöödest, mõnest väga erilisest kõrvalrollist, kujundusest, muusikast, valgustusest, lavastuse sõnumist...
On olnud selliseid lavastusi, mille puhul sisu ja mõte on head, aga lavastatud nõrgalt ja igavalt.
On selliseid, kus mõni näitleja teeb niivõrd fantastilise rolli, et ainuüksi see jätab sügava mulje. On selliseid, kus lavastuse ülesehitus ja dünaamika on võluvad, sisu ise pole midagi erilist.
On selliseid lavastusi, mis on igavad ja venivad ja ei jäta erilist muljet, kuid mõtled selle peale hiljem kaua ja tabad ära väärtuslikud nüansid, leiad efektsel moel edastatud sõnumi.
Usun, et igas lavastuses on võimalik leida midagi head, mõni külg on ikka tugev. Olgu, jätan tagasihoidlikult märkimata, et ühelt etenduselt olen tõesti selle igavuse pärast ära tulnud, aga kui ma väga hästi järele mõtleksin, siis ehk leiaksin ka sellest lavastusest midagi mainimisväärset hea külje pealt. :)
Saturday, September 22, 2007
Tõbisena tervist taga ajamas
Ma olin kindel, et ma ei võta vastu ühtki pisikut ega jää haigeks, ometi on praegu minuga toimuv sulaselge immuunsuse langemise tundemärk.
Ma olen alati seda meelt olnud, et iga inimene saab ise oma tervise heaks väga palju ära teha ja kui ta neid võimalusi ei kasuta, siis on ta lihtsalt vastutustundetu enda suhtes.
Ma olen suur tervisetoodete fänn, kui midagi pakutakse, siis tahan proovida ja omal nahal veenduda, kas see mulle sobib ja kas sellest kasu on.
Hiljaaegu pakuti mulle taas võimalust uuendada oma vana tutvust GNLD toodetega. Kunagi väga ammu, kui GNLD Eestisse tuli, siis ma kasutasin neid tooteid ja need sobisid mulle väga hästi, ma pole ennast enne ega pärast paremini tundnud (tervise seisukohalt) - oli energiat, ma ei haigestunud, väljanägemine oli kah parem :)....
Ma ei taha selle asjaga aktiivselt tegelda, tean, et minust ei ole võrkturunduses tegutsejat, ja mulle ei meeldi, kui ma olen sunnitud iga kuu mingi summa eest tooteid ostma, aga tooteid kasutada võiksin küll, sest need on tõesti väga head.
Teine asi, millest sel suvel kuulsin, on noniekstrakt, milles sisalduvad ained toodavad organismis lämmastikoksiidi, mis omakorda aitab organismil paraneda haigustest ja säilitada tervist.
Selle toote juures meeldis mulle see, et on ÜKS toode, mida kasutada (noh, nüüd on mõni toode veel lisandunud) ja see täidab kõigi teiste firmade pakutavate erinevate toidulisandite kaudu saadavat toimet.
Saab kasutada nii sees-kui välispidiselt.
Igal juhul on see väga huvipakkuv ja ma natuke sain seda ka proovida, hästi tundsin end küll, aga selle väikese koguse kohta ma ei oska veel öelda, kas just tänu sellele või oleksin ennast ka muidu hästi tundnud.
Tookord uurisin kirjandust, aga asi jäi ikkagi soiku. Praegu tõbisena on see teema jälle aktualiseerunud ja ma loen uuesti mitmesuguseid materjale noni ekstrakti tõhususe kohta ning teaduslikel uuringutel põhinevaid selgitusi.
Ma olen alati seda meelt olnud, et iga inimene saab ise oma tervise heaks väga palju ära teha ja kui ta neid võimalusi ei kasuta, siis on ta lihtsalt vastutustundetu enda suhtes.
Ma olen suur tervisetoodete fänn, kui midagi pakutakse, siis tahan proovida ja omal nahal veenduda, kas see mulle sobib ja kas sellest kasu on.
Hiljaaegu pakuti mulle taas võimalust uuendada oma vana tutvust GNLD toodetega. Kunagi väga ammu, kui GNLD Eestisse tuli, siis ma kasutasin neid tooteid ja need sobisid mulle väga hästi, ma pole ennast enne ega pärast paremini tundnud (tervise seisukohalt) - oli energiat, ma ei haigestunud, väljanägemine oli kah parem :)....
Ma ei taha selle asjaga aktiivselt tegelda, tean, et minust ei ole võrkturunduses tegutsejat, ja mulle ei meeldi, kui ma olen sunnitud iga kuu mingi summa eest tooteid ostma, aga tooteid kasutada võiksin küll, sest need on tõesti väga head.
Teine asi, millest sel suvel kuulsin, on noniekstrakt, milles sisalduvad ained toodavad organismis lämmastikoksiidi, mis omakorda aitab organismil paraneda haigustest ja säilitada tervist.
Selle toote juures meeldis mulle see, et on ÜKS toode, mida kasutada (noh, nüüd on mõni toode veel lisandunud) ja see täidab kõigi teiste firmade pakutavate erinevate toidulisandite kaudu saadavat toimet.
Saab kasutada nii sees-kui välispidiselt.
Igal juhul on see väga huvipakkuv ja ma natuke sain seda ka proovida, hästi tundsin end küll, aga selle väikese koguse kohta ma ei oska veel öelda, kas just tänu sellele või oleksin ennast ka muidu hästi tundnud.
Tookord uurisin kirjandust, aga asi jäi ikkagi soiku. Praegu tõbisena on see teema jälle aktualiseerunud ja ma loen uuesti mitmesuguseid materjale noni ekstrakti tõhususe kohta ning teaduslikel uuringutel põhinevaid selgitusi.
Petturi võrku langenud
Viimasel ajal on palju räägitud SMS-laenudest, enamasti ikka pettuste ja vastutustundetu laenamise kontekstis.
Paraku pean ütlema, et ka meie peret on tabanud see õudus.
Mehele saabus kiri, et tal on võlg panga ees, sest tasumata on võetud laen ja nüüdseks lakke kasvanud intressid.
See oli talle kohutav pauk ja talle tuli kohe meelde, et ta oli aasta alguses ühele praktiliselt võõrale inimesele andnud oma pangakonto numbri ja isikukoodi selle hea mesijutu peale, et keegi peaks võlguoleva summa kandma tema arvele, aga tal endal paraku pole dokumente kaasas jne. - ühesõnaga mingi jamajutt.
Vaat siis, milleni viis tema inimesteusaldus ja vastutulelikkus - tema, kellele igasugune rahaküsimus on kõige hellem koht, peab hakkama kinni maksma mingi võõra inimese petuskeemi!
Kahjuks ei näe praegu võimalust tuvastada toda petturit, ehkki kui pöörduda politseisse, siis võib neil olla selline inimene juba kusagil andmebaasis, mehe arvates tunneks ta selle inimese kohe ära, kuigi pärast seda pole ta teda enam kohanud.
Mingeid variante me mõtlesime, aga kas neist kasu on, näitab lähitulevik. Nädalavahetusel nagunii midagi ette võtta ei saa.
Mees on nii löödud ja langes koheselt senisest veel suuremasse depressiooni, ehkki ma püüdsin teda lohutada, et see on ainult raha ja ärgu muretsegu, küll kõik saab korda, see pole veel maailmalõpp. Aga tema ei maganud öö läbi, ehkki selle tulemusena talle kuskilt raha juurde ei tulnud ja asi halvaks unenäoks ei muutunud.
Kui ma saunas sellest M-le rääkisin, siis oli tal väga hea soovitus varuks (ja olgem ausad - ka ainuvõimalik!!), seda teed tulebki ilmselt kasutada. Nii ma ka mehele ütlesin.
Esimese asjana sain selle peale tema käest pahandada, kuidas ma julgesin sellest võõrale inimesele rääkida ja kui palju inimesi saunas oli ja kes sellest veel teada said. Rahunes, kui kuulis, et mitte keegi peale M ei kuulnud sellest.
Tal on nii häbi, et ta on sellise pettuse võrku langenud ja ta ei julge sellest iitsatadagi.
Ometi oleks minu arvates hoopis kasu sellest, kui oma häbitunne maha suruda ja inimestega rääkida, ma usun, et ta pole kaugeltki esimene, keda on nii haledalt haneks tõmmatud, kindlasti oleks nii mõnelgi hea nõu varuks või oskaks midagi oma kogemusest rääkida.
Aga seda on talle väga raske selgeks teha, et ta peaks avalikult tunnistama, et laskis end petta, lihtsameelselt oma isikuandmeid jagas ja nüüd selle eest maksma peab.
Paraku pean ütlema, et ka meie peret on tabanud see õudus.
Mehele saabus kiri, et tal on võlg panga ees, sest tasumata on võetud laen ja nüüdseks lakke kasvanud intressid.
See oli talle kohutav pauk ja talle tuli kohe meelde, et ta oli aasta alguses ühele praktiliselt võõrale inimesele andnud oma pangakonto numbri ja isikukoodi selle hea mesijutu peale, et keegi peaks võlguoleva summa kandma tema arvele, aga tal endal paraku pole dokumente kaasas jne. - ühesõnaga mingi jamajutt.
Vaat siis, milleni viis tema inimesteusaldus ja vastutulelikkus - tema, kellele igasugune rahaküsimus on kõige hellem koht, peab hakkama kinni maksma mingi võõra inimese petuskeemi!
Kahjuks ei näe praegu võimalust tuvastada toda petturit, ehkki kui pöörduda politseisse, siis võib neil olla selline inimene juba kusagil andmebaasis, mehe arvates tunneks ta selle inimese kohe ära, kuigi pärast seda pole ta teda enam kohanud.
Mingeid variante me mõtlesime, aga kas neist kasu on, näitab lähitulevik. Nädalavahetusel nagunii midagi ette võtta ei saa.
Mees on nii löödud ja langes koheselt senisest veel suuremasse depressiooni, ehkki ma püüdsin teda lohutada, et see on ainult raha ja ärgu muretsegu, küll kõik saab korda, see pole veel maailmalõpp. Aga tema ei maganud öö läbi, ehkki selle tulemusena talle kuskilt raha juurde ei tulnud ja asi halvaks unenäoks ei muutunud.
Kui ma saunas sellest M-le rääkisin, siis oli tal väga hea soovitus varuks (ja olgem ausad - ka ainuvõimalik!!), seda teed tulebki ilmselt kasutada. Nii ma ka mehele ütlesin.
Esimese asjana sain selle peale tema käest pahandada, kuidas ma julgesin sellest võõrale inimesele rääkida ja kui palju inimesi saunas oli ja kes sellest veel teada said. Rahunes, kui kuulis, et mitte keegi peale M ei kuulnud sellest.
Tal on nii häbi, et ta on sellise pettuse võrku langenud ja ta ei julge sellest iitsatadagi.
Ometi oleks minu arvates hoopis kasu sellest, kui oma häbitunne maha suruda ja inimestega rääkida, ma usun, et ta pole kaugeltki esimene, keda on nii haledalt haneks tõmmatud, kindlasti oleks nii mõnelgi hea nõu varuks või oskaks midagi oma kogemusest rääkida.
Aga seda on talle väga raske selgeks teha, et ta peaks avalikult tunnistama, et laskis end petta, lihtsameelselt oma isikuandmeid jagas ja nüüd selle eest maksma peab.
Saunast hoolimata nina vesine
Eile käisin saunas. Mõnus oli. Viimati sai käidud oi kui ammu! Ikka juhtus mul olema midagi muud ees, mis takistas seltskonnaüritusest osavõtmist.
Kui me oleme M-ga kahekesi, siis räägime palju tõsisematel teemadel, aga kui meid juba kasvõi kolmgi on, siis on rohkem nalja, naeru ja lõõpimist.
M. oli arvanud, et ta on täiesti üksi, aga ootamatult sadas talle sisse erinevat rahvast. Tema sõnul häirib niisugune ootamatus, ei meeldi, kui teised planeerivad tema aega.
Sellest saan ma väga hästi aru. Kui ma olen mõelnud, et mul on mõnus omaette olemine, ja siis hakkab järjest külalisi ja sugulasi voorima, siis pole see väga meeldiv.
Lõppkokkuvõttes need pisiasjad meie saunaõhtut muidugi ei seganud.
Kahjuks ei saa ma öelda, et mu tervis kuidagi paremaks oleks läinud või nohuilmingud taandunud tänu saunale.
Täna ikka pea kumiseb, kurk on valus ja nina vesine.
Kui me oleme M-ga kahekesi, siis räägime palju tõsisematel teemadel, aga kui meid juba kasvõi kolmgi on, siis on rohkem nalja, naeru ja lõõpimist.
M. oli arvanud, et ta on täiesti üksi, aga ootamatult sadas talle sisse erinevat rahvast. Tema sõnul häirib niisugune ootamatus, ei meeldi, kui teised planeerivad tema aega.
Sellest saan ma väga hästi aru. Kui ma olen mõelnud, et mul on mõnus omaette olemine, ja siis hakkab järjest külalisi ja sugulasi voorima, siis pole see väga meeldiv.
Lõppkokkuvõttes need pisiasjad meie saunaõhtut muidugi ei seganud.
Kahjuks ei saa ma öelda, et mu tervis kuidagi paremaks oleks läinud või nohuilmingud taandunud tänu saunale.
Täna ikka pea kumiseb, kurk on valus ja nina vesine.
Mõtlemiseks
Õnn on suhtumise küsimus.
Kui pole enam mingit võimalust: soovida on alati võimalik.
Otsimine takistab sündmuste vaba käiku.
Seni kui otsime, oleme seotud kindla objekti või eesmärgiga.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Kõike, mida vajan, saan õigel ajal.
Saan oma elu ise kujundada. Kui ma vaid tahan.
Tõeline õnn tekib alati seestpoolt.
Kui pole enam mingit võimalust: soovida on alati võimalik.
Otsimine takistab sündmuste vaba käiku.
Seni kui otsime, oleme seotud kindla objekti või eesmärgiga.
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Kõike, mida vajan, saan õigel ajal.
Saan oma elu ise kujundada. Kui ma vaid tahan.
Tõeline õnn tekib alati seestpoolt.
Friday, September 21, 2007
Koristamispalavik
Mind on haaranud koristamispalavik!
Kohe tunnen, kuidas sees kõik keerab ja korda nõuab, seetõttu tuustisin siin hommikupoolikul ringi ja aina koristasin. Töö lausa lendas käes!
Minu meelest ei peaks ennast väga sundima koristustöödele, kui "vaimu" peal pole, selliseid asju tuleb teha siis, kui kihk on suur , siis töö lendab ja kõik saab väga ruttu valmis.
Mul on küll nii. Kui ma teen seda vastumeelselt ja ilma erilise innuta, siis uimerdan ja uimerdan ning asi üldse ei edene.
Jõin vahepeal gripiteed ja kohvi ning nüüd lähen veel koristama.
Koristamine on väga tänuväärt tegevus, töö tulemus paistab kohe silma ja tekitab mõnusa tunde, et oled midagi silmanähtavat ära teinud.:)
Kohe tunnen, kuidas sees kõik keerab ja korda nõuab, seetõttu tuustisin siin hommikupoolikul ringi ja aina koristasin. Töö lausa lendas käes!
Minu meelest ei peaks ennast väga sundima koristustöödele, kui "vaimu" peal pole, selliseid asju tuleb teha siis, kui kihk on suur , siis töö lendab ja kõik saab väga ruttu valmis.
Mul on küll nii. Kui ma teen seda vastumeelselt ja ilma erilise innuta, siis uimerdan ja uimerdan ning asi üldse ei edene.
Jõin vahepeal gripiteed ja kohvi ning nüüd lähen veel koristama.
Koristamine on väga tänuväärt tegevus, töö tulemus paistab kohe silma ja tekitab mõnusa tunde, et oled midagi silmanähtavat ära teinud.:)
Jälle matk! :)
Selleks korraks jälle matkalt tagasi! :)
Meil oli B ja K soovil kokku lepitud, et saame 12 ajal kokku, aga nad magasid nii kaua, et jõudsid alles pool üks kokkulepitud kohta. :) Ülejäänud olid küll väga mõistvad ja rahulikud ega teinud üldse nende hilinemisest numbrit. :)
Täna oli ka tore, ehkki meid oli vähem kui eile. Aga nalja sai ikka ja vahva oli ka! B ja K tegid aina pilte, neil on tohutu piltidekriis, mitte midagi ei ole ratesse üles riputada! :) Nendega on hästi lõbus!
Nad imestasid, miks mul pole rates kontot, nende arvates peaks seda kiiremas korras tegema! :)))) Ma siis ütlesin, et saatku nad mulle ka neid pilte, mida nad täna tegid, eks ma siis hakkan neid igale poole riputama! :)))
Tegime jälle lõket ja grillisime viinereid. Natuke sabistas vihma ka, aga keegi ei virisenud. Isegi siis, kui kohtumiskohast matkale minema hakkasime, sadas natuke, aga keegi ei öelnud, et ärme lähme, sest vihma sajab ja kole ilm on. Mulle meeldis see väga! Lausa lust ja rõõm on niisuguste inimestega koos tegutseda!
Ma jõin eile hoolega gripiteed ja olen seda ka täna juba mitu tassi ära joonud, loodetavasti läheb seekord tõbi minust mööda (ptüi, ptüi, ptüi!).
Täna saan üle hulga aja sauna ka, siis saab kuumal saunalaval ennast praavitada ja külma õllega eluvaimu sisse puhuda! :))))
Meil oli B ja K soovil kokku lepitud, et saame 12 ajal kokku, aga nad magasid nii kaua, et jõudsid alles pool üks kokkulepitud kohta. :) Ülejäänud olid küll väga mõistvad ja rahulikud ega teinud üldse nende hilinemisest numbrit. :)
Täna oli ka tore, ehkki meid oli vähem kui eile. Aga nalja sai ikka ja vahva oli ka! B ja K tegid aina pilte, neil on tohutu piltidekriis, mitte midagi ei ole ratesse üles riputada! :) Nendega on hästi lõbus!
Nad imestasid, miks mul pole rates kontot, nende arvates peaks seda kiiremas korras tegema! :)))) Ma siis ütlesin, et saatku nad mulle ka neid pilte, mida nad täna tegid, eks ma siis hakkan neid igale poole riputama! :)))
Tegime jälle lõket ja grillisime viinereid. Natuke sabistas vihma ka, aga keegi ei virisenud. Isegi siis, kui kohtumiskohast matkale minema hakkasime, sadas natuke, aga keegi ei öelnud, et ärme lähme, sest vihma sajab ja kole ilm on. Mulle meeldis see väga! Lausa lust ja rõõm on niisuguste inimestega koos tegutseda!
Ma jõin eile hoolega gripiteed ja olen seda ka täna juba mitu tassi ära joonud, loodetavasti läheb seekord tõbi minust mööda (ptüi, ptüi, ptüi!).
Täna saan üle hulga aja sauna ka, siis saab kuumal saunalaval ennast praavitada ja külma õllega eluvaimu sisse puhuda! :))))
Subscribe to:
Posts (Atom)
